Täna räägime hobuse KEELEST:
14 asja, mida sa peaks teadma oma hobuse keelest.
Kas oled kunagi mõelnud, miks suudab su hobune süüa kogu oma muu toidu ära, kuid jätta ravimid ikka ämbri põhja? Siin on mõned asjad, mida sa peaksid teadma oma hobuse keelest – olulisest, kuid sageli vähetähtsustatud hobuse elundist.
1. Hobuse keele moodustavad üle tosina eri lihase ning see on äärmiselt spetsialiseerunud töövahend.
2. Liikuv keele eesosa töötab sünkroonis hammaste ja huultega, et valida ja haarata toitu või ampsata rohtu. Nii võib hobune valida vaid kõige paremaid palasid pakutavast.
3. Keelekida, kus keel saab ühenduse teiste allasetsevate kudedega, on oluline mälumisel ja neelamisel.
4. Erilised väljasopistised, mida nimetatakse keele papillideks ja mis katavad kogu keele ülemise pinna, aitavad viia toidu õigesse asendisse enne kui see surutakse vastu vallidega suulage.
5. Edasi liigub toit hammaste mälumispindadele, kus see peenestatakse ja saadetakse spiraalselt liikudes mööda keelt edasi suuõõne tagumise osa poole.
6. Täielikult peenestatud toit jõuab keelepärale, mis surub seda neelamiseks tahapoole.
7. Kuigi keelt katab paks limaskest, on see väga tundlik organ, tajudes hästi valu, kuumust, survet ja maitset.
8. Keel on oluline ka hammaste hügieeni koha pealt, kuna hobune liigutab seda suus ringi, et eemaldada suuõõne õnarustesse kogunenud toidujääke.
1. Hobuse keele moodustavad üle tosina eri lihase ning see on äärmiselt spetsialiseerunud töövahend.
2. Liikuv keele eesosa töötab sünkroonis hammaste ja huultega, et valida ja haarata toitu või ampsata rohtu. Nii võib hobune valida vaid kõige paremaid palasid pakutavast.
3. Keelekida, kus keel saab ühenduse teiste allasetsevate kudedega, on oluline mälumisel ja neelamisel.
4. Erilised väljasopistised, mida nimetatakse keele papillideks ja mis katavad kogu keele ülemise pinna, aitavad viia toidu õigesse asendisse enne kui see surutakse vastu vallidega suulage.
5. Edasi liigub toit hammaste mälumispindadele, kus see peenestatakse ja saadetakse spiraalselt liikudes mööda keelt edasi suuõõne tagumise osa poole.
6. Täielikult peenestatud toit jõuab keelepärale, mis surub seda neelamiseks tahapoole.
7. Kuigi keelt katab paks limaskest, on see väga tundlik organ, tajudes hästi valu, kuumust, survet ja maitset.
8. Keel on oluline ka hammaste hügieeni koha pealt, kuna hobune liigutab seda suus ringi, et eemaldada suuõõne õnarustesse kogunenud toidujääke.
Sagedasemad keelevigastuste põhjused
9. Hammustused on sagedasim keelevigastuse põhjus, näiteks järsu ratsetest tõmbamise tõttu.
10. Juhuslikud hammustused võivad esineda ka näiteks kukkumisel või hobuse löömisel.
11. Keelest hoidmine aitab hoida paigal hobuse pead ja hoida ta suud lahti, kuid kui ta selle eemale tõmbab, võib ta keelde hammustada. Keele rebimine võib põhjustada ka närvikahjustust.
12. Haavandumised võivad tekkida kokkupuutest terava asjaga, näiteks kui hobune otsib toitu. Pindmisemad haavandid, mis on sageli siiski väga valulikud, võivad tekkida, kui hobuse keel hõõrdub vastu teravat hammast.
13. Võõrkehad, näiteks okkad, väiksed puuoksatükid ning muud taimeosad võivad osaliselt keele sisse tungida.
14. Nooremad hobused ja varsad näkitsevad sagedamini asju, mis on võõrad, kuid võivad neile haiget teha. Seepärast kontrolli heina eelnevalt võõrkehade suhtes ja eemalda kõikvõimalikud teravad objektid oma koplist.
9. Hammustused on sagedasim keelevigastuse põhjus, näiteks järsu ratsetest tõmbamise tõttu.
10. Juhuslikud hammustused võivad esineda ka näiteks kukkumisel või hobuse löömisel.
11. Keelest hoidmine aitab hoida paigal hobuse pead ja hoida ta suud lahti, kuid kui ta selle eemale tõmbab, võib ta keelde hammustada. Keele rebimine võib põhjustada ka närvikahjustust.
12. Haavandumised võivad tekkida kokkupuutest terava asjaga, näiteks kui hobune otsib toitu. Pindmisemad haavandid, mis on sageli siiski väga valulikud, võivad tekkida, kui hobuse keel hõõrdub vastu teravat hammast.
13. Võõrkehad, näiteks okkad, väiksed puuoksatükid ning muud taimeosad võivad osaliselt keele sisse tungida.
14. Nooremad hobused ja varsad näkitsevad sagedamini asju, mis on võõrad, kuid võivad neile haiget teha. Seepärast kontrolli heina eelnevalt võõrkehade suhtes ja eemalda kõikvõimalikud teravad objektid oma koplist.
Tõlgitud ajakirjast Horse&Hound
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar