Ükssarvik on väga kummaline ja salapärane olend. Juba muistsetest aegadest meieni jõudnud märkmete põhjal saab teha järelduse, et inimesed on teda näinud. Aga võib-olla inimestele lihtsalt tundus, et neil õnnestus sellist olendit näha?
Arheoloogid leidsid Induse kultuuri väljakaevamistel esimesed
viited selle kohta ja pakutakse vanuseks 4 tuhat aastat. Need olid mitmesuguste
loomade kujutistega tahvlid, millest ühe peal oli kujutatud ükssarvikut.
Vana-Rooma (2 tuhat aastat tagasi)
Legendi järgi usuti
Vana-Roomas ja Vana-Kreekas ükssarvikute olemasolu. Kirjanik Claudius Aelianus,
kes elas peaaegu 2200 aastat tagasi
Vana-Roomas, kirjeldas oma raamatus „Värvilised lood“ kolme ühe sarvega
loomaliiki. Kaks liiki on väga sarnased Ctesiase (Vana-Kreeka ajaloolane) nimetatud
liikidega, kolmas, kartazon, sarnanes musta lakaga
punakaspruuni hobusega, kuid sellel oli must spiraalne sarv peas.
Kirjaniku sõnul oli kartazon väga
kiire ja peaaegu püüdmatu. On teisigi tekste, mis tulid Euroopasse Kesk-Aasiast.
Kreeklane, arst Ctesias, kes oli teeninud 17 aastat Pärsia õukonnas, kirjutas
6. sajandil eKr pärast koju naasmist raamatu „India kirjeldus“,
milles kirjeldab ükssarvikut nii: „Ükssarvik on massiivne eesel, punase pea
ja ühe sarvega otsaees“. Selles raamatus
kirjeldab Ctesias ravimi valmistamist sarvest. Sealsamas mainib ta sarvest
valmistatud karikate imettegevat jõudu. Ta kirjutas, et see, kes joob sellest
sarvest veini või vett, ei jää kunagi haigeks.
Viide piiblis
Ka piiblis on teda
mainitud: „Päästa mind lõvi lõugade ja ükssarvikute sarvede eest“. (Ps 21:22).
Kuigi suure tõenäosusega on tegemist vale või ebatäpse tõlkega
vanaheebreakeelsest sõnast „re-em“. Kreeka tõlkijad ei leidnud muud tõlget, ja
nii sündiski ükssarvik. Hilisemates tõlgetest ükssarvik kadus: see asendati
piisoni või metsiku pühvliga.
Mõnes teoses sarnaneb ükssarvik kõige rohkem
ninasarvikuga, kellel on elevandi jalad, kuldi saba ning kes on väga
agressiivse ja vabadust armastava loomuga. Vana-Kreeka loomade kohta käivas
artiklite ja andmete kogumikus "Füsioloog" on ükssarv
"välejalgne metsloom, kellel on üks sarv ja kes näitab üles inimeste
suhtes kurja tahet". Võib-olla oli ninasarvik müütilise ükssarviku
prototüüp.
Kõige huvitavam on ükssarviku muutumine eeslist,
kitsest, pühvlist kauniks sarvega hobuseks. Raske öelda, millal toimus see üleminek metsikult isemeelselt
loomalt sellele, mida me tänapäeval näeme, kuid selle ümberkujundamise au
kuulub rahvalaulikutele ja kirjanikele.
Luues ja kirjeldades legende suurtest vallutajatest, jumalikke
müüte jumalatest ja pooljumalatest, kasutasid nad oma teoste vürtsitamiseks
väga ebatavalise, salapärase olendi kujutist. Inimesi on alati köitnud ja
köidab tundmatu ning ükssarvik oli just kõikide tunnuste poolest sobiv. Pärimuste
ja legendide kuulajatest ning lugejatest pole keegi teda kunagi näinud. Aja jooksul
muutus ükssarviku välimus ja loomus headuse ja imettegeva jõu suunas. Kõige
väärikamad võlurid on sõitnud ükssarvikuga,
ainult neitsi suutis teda taltsutada, kõik teised ükssarvik tappis.
Tegelikult eksisteerisid muistsel ajal
tõepoolest ninasarvikud-ükssarvikud. Neid leidus Aafrikas
ja kogu Euraasia lõunaosas. Need
stepininasarvikud said nimeks elasmotherium. Oma välimuselt sarnanesid nad tõepoolest
hobusega, ainult väga pika sarvega otsaees. Ja kuigi arvatakse, et elasmotherium
suri jääajal välja, võis mõni neist elada
pikemalt ja sattuda seal elavate rahvaste eeposesse.
