Terve hobuse kuu - ELEKTROLÜÜDID

Täna räägime sellest, miks ELEKTROLÜÜDID on terve hobuse jaoks üliolulised.

Elektrolüüdid on veres ja keha kudedes lahustunud mineraalid, mis kannavad positiivset või negatiivset laengut ja võivad seostuda teise iooniga, andes soola. Nad aitavad hoida õiget vedelikutaset rakkudes, osalevad lihaste töös ja jääkainete eritamises. Elektrolüütide puudus põhjustab dehüdratatsiooni, sooritusvõime langust ja võib võimendada muid hobusel olevaid haiguseid ja seisundeid, näiteks asotuuriat (hobuste lihashaigus).
Põhilised elektrolüüdid on:
• Naatrium (Na)
• Kloor (Cl)
• Kaalium (K)
• Magneesium (Mg)
• Kaltsium (Ca)
Elektrolüüte kaotatakse iga päev higi, uriini ja väljaheidetega. Tavaliselt taastab toitumine need kaod. Hobuse kehatemperatuuri kontroll sportimise ajal käib higistamise kaudu ja arvatakse, et 90% trennijärgsest kaalukaost tuleb higi arvelt. On oluline, et seda kaalulangust jälgitakse ja vedeliku- ja elektrolüütidekadu korrigeeritakse, sest vastasel juhul võib hobuse sooritusvõime langeda.
Intensiivsete perioodide, näiteks võistluste või treeningute ajal võivad elektrolüütide kaod olla märkimisväärsed, eriti sooja ilmaga. Isegi tavapärase füüsilise koormuse juures võib 500 kilogrammi kaaluv hobune kaotada 10 liitrit higi kahetunnise pingutuse jooksul. Selline kogus higi sisaldaks 60g kloriidi, mis teeb 10% keha kloriidivarudest.
Elektrolüütide defitsiidi sümptomite hulka kuuluvad:
• Tuhm karv
• Aukuvajunud silmad
• Ükskõiksus
• Loidus
• Halb sooritusvõime
• Tume uriin

Elektrolüütide tagamine hobusele.
Hobuse keha ei suuda vett talletada ilma selles lahustunud elektrolüütideta, mistõttu hobusele ainult vee pakkumisest pärast treeningut ei ole piisav. Veele või toidule tuleks lisada ka elektrolüüte.
Elektrolüütide lisamine veele kuni isotoonilise lahuse saamiseni (isotooniline lahus sisaldab sama elektrolüütide kontsentratsiooni mis kehavedelikudki) kindlustab, et nii vedeliku- kui elektrolüüdikaod saavad kompenseeritud ja hobune kiirelt rehüdreeritud. Pärast pikaajalist tasakaalustamata higistamist võib aga võtta aega mitu päeva, kuni elektrolüütide tase saab lisanditega normaliseeritud.
Kui su hobune on kehv jooja või näiteks võistluste ajal pole võimalik elektrolüütide kadu tasakaalustada, võib elektrolüüte anda ka koos väikese hulga kontsentreeritud söödaga. Olemas on ka elektrolüüdipastad. Tuleb aga olla ettevaatlik, kuna üksik liiga suur mittelahustatud elektrolüüdidoos võib põhjustada hoopis magu ümbritsevatest veresoontest vee imendumist makku, mis lühiajaliselt ägestab vedelikupuuduse nähtusid.
Naatriumkloriid ehk söögisool peaks hobusele olema pidevalt lakusoola kujul kättesaadav ja seda, kas hobune seda ka reaalselt kasutab, peaks jälgima, eriti sooja ilmaga. Alternatiiviks on anda oma hobusele iga päev üks supilusikatäis söögisoola, et kindlustada tema naatriumkloriidi päevane vajadus.

Elektrolüütide andmine võistlushobustele.
Kõige sagedamini elektrolüüdilisandites kasutatavad elektrolüüdid – naatriumkloriid, kaltsiumkarbonaat ja kaaliumkloriid – ei ole FEI keelatud ainete nimekirjas. Samuti pole seal nimekirjas teisi levinud koostisosi, näiteks glükoosi ja naatriumbikarbonaati. Seega peaksid tavalised lihtsad elektrolüüdisegud olema võistlusteks sobivad. Sellegipoolest tasub heita pilk elektrolüüdipudeli etiketile või vajadusel kontakteeruda seda tootva firmaga. Keelatud ainete täielik nimekiri on leitav lehelthttp://www.feicleansport.org/

Tõlgitud ajakirjast Horse&Hound