Uus karvkate – karvavahetuse kõige olulisem
osa
Kui päevad lõpuks ometi jälle pikemaks
lähevad ja kevad talve välja vahetab, viskame meie oma talvejoped nurka ja
ootame kannatamatult soojemat ilma. Meie jaoks ei ole see eriline pingutus.
Meie hobuste organismile seevastu on uute välistingimustega harjumine raskeks
katsumuseks.
Tiheda sooja talvekarva vahetab välja
lühike suvekarv. Karvavahetuseks
vajatakse lisaks energiale ka aega. Sõltuvalt ilmastikutingimustest ja
pidamisviisist võib hobuste karvavahetus kesta paarist nädalast kuni mitme
kuuni.
Temperatuur ja
päevavalgus
Millal õieti algab
karvavahetus? Hobustel ei alga karvavahetus mitte vana ja rabeda
talvekarvastiku eraldumisega vaid see saab vargsi alguse juba nädalaid varem.
Ettevalmistus karvavahetuseks algab kohe, kui päevad pikemaks hakkavad minema,
seega kohe peale talve algust (21. detsember). Hormonaalsed muutused toovad
kaasa ka muudatused ainevahetuses. Pikenenud päev ja päikesevalgus põhjustavad
hormoonide nagu nt. melatoniini taseme tõusu. See hormoon on muuhulgas ka
biorütmide eest vastutav. Selle abil reguleeritakse une- ja ärkvelolekuaega
ning ka karvavahetust. Meile, hobusekasvatajatele, ei ole need muutused veel
nähtavad ja seetõttu jääb hobuste ettevalmistamine karvavahetuseks ja
söödaratsiooni muutmine tihtipeale hiljaks.
Talvekarvastiku
vahetumine suvekarva vastu nõuab palju rohkem energiat ja elujõudu kui
suvekarva vahetamine talvekarva vastu. Eriti koormav on karvavahetus vanadele
ja haiglastele hobustele, samuti ainevahetushäirete all kannatavatele ja
suveekseemiga hobustele.
Söötmine karvavahetuse
ajal
Hea söödaga saame
toetada oma hobuste sujuvat karvavahetuset. Hobune vajab karvavahetuse ajal
palju energiat. Suureneb ka vajadus mikroelementide nagu tsink, vask ja seleen
järele. Kui hobusel napib neid aineid, siis toimub küll karvavahetus, kuid
samal ajal nõrgeneb immuunsüsteem. See selgitab ka asjaolu, miks hobused on
karvavahetuse ajal vastuvõtlikumad infektsioonidele, nagu nt. hingamisteede
haigustele. Seega pöörake tähelepanu sellele, et hobused saaks piisavalt
mineraalaineid!
Nahale ja karvastikule
mõjuvad positiivselt õlid, eriti külmpressitud ja küllastumata rasvhapetega
õlid.
Eriti tõhusad nahale
ja karvkattele on maarjaohakaõli ja linaõli. Seda võib lisada jõusöödale iga 100
kg hobuse kehakaalu kohta 20 ml päevas. Aga ettevaatust! Liiga palju on hobuse
soolestikule kahjulik!
Maarjaohakaõli
Peale selle võivad
terved hobused saada talvel ka regulaarselt “värsket” sööta, s. t. mahlast
sööta nagu porgandeid või punapeete, sest ka need sisaldavad olulisi vitamiine.
500-600 kg kaaluv hobune võib saada päevas kuni 2 kg juurvilju. Tasakaalustatud
söödaratsioon koos piisava koguse vitamiinide, mineraalainete ja
mikroelementidega tagab hobuste elujõu ja on parimaks eelduseks sujuvale
karvavahetusele.
Kui ollakse siiski
ebakindel selles, mida hobune tegelikult vajab, aitab individuaalne
söödanõustamine, peale selle võib teha ka vereproovi, mis annab vastuse
küsimusele, kas mingeid aineid jääb vajaka.
Karvavahetus hobusel –
nahk kui kõige suurem organ
Terve nahk ja karvkate
on kogu hobuse organismi jaoks ülimalt tähtis. Nahk on hobuse suurim organ. See
kaitseb keha väliste mõjude eest, osaleb soojusregulatsioonis ja toetab
immuunsüsteemi. Samuti mõjutab nahka ja eriti karvavahetust organismi üldine
tervislik seisund. Sõltuvalt tervislikust seisundist nõuab karvavahetus
hobuselt vähem või rohkem jõudu. Seetõttu peaksid hobuste omanikud juba
varakult mõtlema vajaduspõhisele söödale, mis annaks piisavalt lisaaineid nagu
vitamiinid ja mineraalained. Seejuures peaks fookuses olema hobuse
organism kui tervik. Uuringud on näidanud, et
karvavahetuseks ja naha ainevahetuseks
vajalikke aineid omastatakse söödast täielikult ainult siis, kui ei ole
probleeme seedimisega. Endokriinsüsteemi (maks, neerud, soolestik) häireteta
funktsioneerimine on ladusa karvavahetuse aluseks, sest ainult nii vabaneb nahk
mürkidest. Kui hobune ei ole toitainete puudumise tõttu võimeline õigeaegselt
uut karvkatet kasvatama, võivad tulemuseks olla infektsioonid ja immuunsüsteemi
häired. Iga kehas toimuv protsess nõuab energiat – nii ka karvavahetus.
Sõltuvalt oma tervislikust seisundist, vanusest, igapäevasest
treeningkoormusest ja jooksukoplis veedetud ajast on igal hobusel oma
individuaalne energiavajadus, mis karvavahetuse perioodil suureneb. Parim
eeldus sujuvalt kulgevaks karvavahetuseks on tervislik ja vajaduspõhine
söötmine. Sellele tuleb tähelepanu pöörata kogu aasta jooksul, sest
karvavahetus ei ole spontaanne ega kiiresti mööduv reaktsioon vaid pikaajalisem
protsess.
Karvahooldus
Me saame oma hobuseid ka aidata, kui me
karvavahetuse perioodil sobiva kammi või harjaga vana karva välja kammime.
Spetsiaalse harjaga ringikujulisi liigutusi tehes masseerime me nahka ja
seeläbi paraneb ka verevarustus nahas ning see soodustab samuti karvavahetuse
protsessi.
Veega pesemisest peaks karvavahetuse ajal
siiski loobuma, sest veel kinni olev talvekarv ja aluskarv kuivavad väga
raskesti. Seetõttu suureneb oluliselt infektsioonioht. Lisaks muutub naha
pH-väärtus ja olulised mikroobid, kes
kaitsevad nahka infektsioonide eest, surevad. Pealegi pestakse šampoonis
leiduvate leelistega välja nahka kaitsev ja niiskust hoidev loomulik rasukiht.
Peale karvavahetust on põhjalik puhastamine muidugi vajalik. Selleks tuleks
kasutada tundlikule hobusenahale sobivat šampooni. Parim aeg pesemiseks on
soojal, päikesepaistelisel päeval.
