Terve hobuse kuu - dehüdratatsioon ehk VEEPUUDUS

Veepuudus ei mõjuta mitte ainult hobuse sooritust, vaid võib olla ka eluohtlik. Viimasel ajal esineb kuumalaineid harvem, kuid kui kuum ilm siiski püsib pikalt, peab erilist hoolt kandma hobuste vedelikubilansi eest.

Veepuuduse vältimine hobustel

Taga hobusele alati ligipääs puhtale värskele veele. Ära piira hobuste ligipääsu veele võistluste ajal. Kui su hobusele ei meeldi vesi kohtades, kuhu sa reisid, võta seda kodust kaasa või maitsesta näiteks piparmündi, õuna või spetsiaalsete turule jõudnud toodetega, mis julgustavad hobuseid jooma.

Hobuste puhul, kes ei joo hästi, võib kaaluda üleminekut silole, kuna sellel on suurem niiskusesisaldus.  See varustab hobust veega ning vähendab kõhukrampide ohtu. Odavam alternatiiv on niisutatud hein.

Pärast treeningut kuumal päeval püüdke vähendada higistamist, jahutades hobune korralikult maha nii kiirelt kui võimalik. Kui hobune enam ei higista, peatub ka veekadu.

Suvistel võistlustel võiks hobust võimalusel hoida varjus. Hobune võib vett kaotada ka siis, kui sa seda otseselt ei näe.

Kuna higiga kaotatakse ka soolasid, tuleb suure higistamise puhul kasutada lisaks elektrolüüte.

Veepuuduse mõõtmine hobustel

Kuldstandardiks on vereproov, mis näitab vereplasma valkude hulka ning vererakkude suhtelist hulka vereplasma hulga suhtes.

Sellegipoolest on ka praktilisemaid ja käepärasemaid viise dehüdratatsiooni hindamiseks:

·         Hobuse uriin on tume või ta urineerib vähe

·         Limaskestad, näiteks silmad, on kuivad ja punetavad

Pikka aega kasutati veepuuduse hindamiseks nahavoldi testi – nahk näpistati üles, tavaliselt kaelal, ning loeti sekundeid, kaua kulub nahavoldi minemiseks tagasi algsesse asendisse. Viimased uuringud aga ei kinnita, et see aitaks tegelikult veepuudust määrata, mistõttu seda ei soovitata.

Miks tekib hobustel veepuudus?

Hobune on arenenud nii, et ta suudaks anda higistamisel ära kehasoojust efektiivsemalt kui ükski teine loom. Võistlushobustel antakse soojust ära lisaks higistamisele ja tõusnud hingamissageduse kaudu. Mõlematel juhtudel kaotab hobune vedelikku.

Hobuse higi on hüpertooniline – see sisaldab rohkem soolasid kui kehavedelik. See tähendab, et higistav hobune kaotab rohkem elektrolüüte kui vett. Aktiivselt liikuv hobune kaotab tunnis 7-8 liitrit, kuid maksimaalne veekadu, mis on hobusel mõõdetud, on ligi 15 liitrit tunnis. Higi hulk sõltub temperatuurist, päikesepaiste olemasolust, füüsilisest tasemest ja hetkeintensiivsusest.

Pakkudes veepuuduses hobusele ainult vee pakkumisest ei piisa seega dehüdratatsiooni korrigeerimiseks. Selle asemel lahjendab vesi kehavedelikke, kuid samas lülitab ka välja janurefleksi. Parimad veepuudust korrigeerivad meetodid hõlmavad seega ka elektrolüütide kasutamist kas vees või toidus, et stimuleerida joomist. 

Tõlgitud ajakirjast Horse & Hound