Mis on hobuste Cushingi sündroom

Mis on hobuste Cushingi sündroom ehk hüpofüüsi kesksagara talitlushäire (pituitary pars intermedia dysfunction, PPID)?

Cushing, või veidi korrektsemalt PPID, on endokriinhaigus (hormonaalne haigus), mis haarab hüpofüüsi. Mitte-Cushingoidsetel hobustel inhibeerib neuronitest vabanev dopamiin teatud hormoonide tootmist ja vabanemist hüpofüüsi kesksagarast. Hobustel, kes põevad Cushingi tõbe, on need neuronid taandarenenud, mistõttu dopamiini vabaneb vähem. Seetõttu muutuvad rakud kesksagaras hüperaktiivseks (ja sageli ka suuremaks) ja hakkavad tootma rohkem erinevaid hormoone, sealhulgas AKTH-d ehk adrenokortikotroopset hormooni. Sellegipoolest pole täielikult selge, kuidas need hormoonid viivad Cushingi tõve kliinilisele pildile.

Kes on ohustatud?

Cushingi sündroom on üks kõige sagedamini diagnoositud endokriinhaigusi hobustel. Sagedamini esineb see vanematel hobustel, kuid mõnikord võivad haigestuda ka nooremad hobused. Ponidel esineb seda samuti rohkem kui hobustel, kuid puuduvad erinevused tõugude ja sugude vahel.

Millele pöörata tähelepanu?

Korrektse diagnoosini võib jõuda mitmel moel, mistõttu on oluline, et su veterinaar leiaks parima võimaluse sinu hobuse probleemiga tegelemiseks. Sellegipoolest on ka mõned klassikalised sümptomid, mis viitavad, et hobuse probleemide põhjuseks on Cushingi tõbi:

• ·         Hilinenud või üldse puuduv talvekarva eemaldumine, mistõttu võib talvekarv muutuda eriti pikaks ja lokiliseks, eriti jalgadel.
• ·         Liigne higistamine
• ·         Tõusnud isu
• ·         Rohkenenud joomine ja urineerimine
• ·         Letargia ja sooritusvõime vähenemine
• ·         Punniskõhuline välimus
• ·         Lihasmassi vähenemine ja kõhetumine
• ·         Ebanormaalne rasvkoe jaotus, eriti silmade kohale, turjale ja sabakondi kohale
• ·         Krooniline või korduv laminiit
• ·         Aeglustunud haavade paranemine, sagedased nahainfektsioonid ja vastuvõtlikkus sooleparasiitidele

Milline mõju on toitumisel?

Kuigi Cushingi tõvele ei ole ravi, võib hoolika käsitluse, sobiva toitumise ja veterinaari abiga hobune või poni elada kõrgekvaliteedilist elu veel pikki aastaid. Cushingoidsete hobuste ja ponide käsitlus on sarnane laminiidiga hobuste omaga ja peaks seega keskenduma tervisliku füüsise hoidmisele ja tagama dieedi, mis sisaldab palju kiudaineid ja vähe mittestruktuurseid süsivesikuid. Mittestruktuursed süsivesikud on olemuselt tärklis, suhkur ja fruktaan, mis on suhkru talletusvorm rohus.

Söötmisnõuandeid

• ·         Vali kiudainerohked söödad, mis sisaldavad vähe tärklist ja suhkrut
• ·         Söödatasakaalustajad on ideaalne viis tagada, et kergelt kaalu koguvad hobused saavad piisavalt vitamiine, mineraale ja kvaliteetset valku ilma söötmata liiga palju lisakaloreid, tärklist ja suhkrut
• ·         Väldi teravilju ja segusid – kõrge tärklisesisaldusega dieet võib viia kiire kaalutõusu ja tõsta riski insuliini ainevahetushäireteks
• ·         Kaalu nende söötade kasutamist, mida soovitatakse laminiitikutele, kuid pea meeles, et need pole ainus sobilik variant
• ·         Kui on tarvis tõsta hobuse kaalu, võib dieeti lisada õli kuni 100ml 100kg kehamassi kohta päevas, et tagada lisakalorid. Tuleb aga meeles pidada, et lihtsalt õli lisamine võib dieedi tasakaalust välja viia, nii et kaalu sellise sööda kasutamist, mis sisaldab rohkem õli – küsi nõu veterinaarilt või hobuste toitumisspetsialistilt
• ·         Toida väikeste portsjonitena – 2kg hobustele, ponidele vähem
• ·         Ära piira kogu päevast toidukogust rohkem kui 1,5%-ni kehamassist ilma oma veterinaariga nõu pidamata
• ·         Lase oma heina analüüsida vesilahustuvate süsivesikute sisalduse osas, mis võiks olla alla 10%
• ·         Heina leotamine leiges vees 12-16h võib vähendada vesilahustuvate süsivesikute hulka kuni 50%, kuid tulemused varieeruvad ja kuuma ilma puhul on üle 6h leotamine juba ebasoovitatav
• ·         Muuda dieeti tasapisi, sealhulgas hobuse heina ja karjamaal viibitava aja osas
• ·         Taga võimalusel regulaarne füüsiline koormus

Mäletsemine karjamaal

• ·         Rohi kasvab küll kogu aasta, kuid kiiremini kevadel ja sügisel, mistõttu peab nendel perioodidel olema eriti hoolikas
• ·         Kaalu hobuse viimist koplisse-karjamaale hilja õhtul või varahommikul, kui fruktaani sisaldus on madalaim. Vii hobused karamaalt ära hiljemalt keskhommikul.
• ·         Väldi karjamaad, mida pole regulaarselt hooldatud ja niidetud. Põua käes kannatavate või ülekarjatatud karjamaade heinas võib olla rohkem fruktaani
• ·         Piira rohusöömist spetsiaalse korvi abil (mis lubab hobusel endiselt juua), karjatamist koos lammastega, hobuse viimist hõredama rohuga koplisse või kopli jaotamist ribadeks
• ·         Hobuse viimine koplisse lühiajaliselt ilma peakorvita võib hoopis põhjustada õgimist ja olla seega vastupidise efektiga – viimastes uuringutes on näidatud, et ponid suudavad nii süüa kuni 1% nende kehamassist 3 tunni jooksul
• ·         Vii hobuseid välja liiva või puitlaastuga kaetud aladele, et nad saaks olla õues ilma ligipääsuta värskele heinale
• ·         Väldi hobuse viimist karjamaale, millel hein on olnud samaaegselt külma temperatuuri ja otsese päikesepaiste käes, näiteks päikeselistel härmatisega hommikutel
• ·         Väldi hobuse viimist niidetud põllule, näiteks kohe pärast heinategu
• ·         Laminiitikutel kaalu täielikult mäletsemise piiramist, asendades selle sobiva heina või heinaasendajaga

 Originaal-artikkel