Kaks hobuste toitumise spetsialisti vastavad 11 tavalisele
küsimusele hobuste peedipulbiga söötmise kohta.
Kuulete, et omanikud söödavad seda oma alakaalulistele või
vananevatele hobustele. Näete teisi hobuseomanikke seda leotamiseks ämbritesse
kühveldamas. Aga mis see on ja kas teie hobune vajab seda?
Suhkrupeeditööstuse kõrvalsaadus peedipulp on juba pikka
aega olnud hobuste söötmise osa, kuid see ei tähenda, et omanikel ei ole selle
kohta küsimusi. Seega kogusime kokku teie kõige sagedasemad küsimused ja
palusime Purina Animal Nutritioni hobuste toitumisteadlasel Kelly Vineyardil
(MS, PhD) ja Kentuckyst Nicholasville’ist pärit hobuste toitumisspetsialistil
Kristen M. Janickil (MS, PAS) neile vastata.
1. Mida peedipulp hobuse heaks teeb?
Peedipulp on odav ja väga seeditav kiud (enamiku heinaga
võrreldes võrdne või parem), mis pakub hobustele palju toitumiskasusid.
Vineyardi sõnul saavad hobuse kõhu tagaosas olevad mikroobid seda energia
saamiseks kergesti kääritada.
„Peedipulbi energiasisaldus on suurem kui lutserniheina graanulitel
ja see on kaera näitajate lähedal,“ selgitas Janicki. „Seega on see hea kõhu
tagaosa tervise jaoks ning keha seisukorra parandamiseks või kütuse andmiseks
lisakalorite lisamiseks.“
Vineyardi sõnul imab ja hoiab peedipulbis sisalduv kiudaine
hästi vett, mis teeb leotatud peedipulbist hea abivahendi hobuse veetarbimise
suurendamiseks.
2. Millised hobused võivad peedipulbi tarbimisest kasu
saada?
Peedipulpi võib hobuste toidulauale lisada mitmete kasude
saamiseks. Mõlemad toitumisspetsialistid ütlevad, et seda saab kasutada
alljärgnevatel viisidel.
Kiudaineallikana viletsate hammastega hobuste puhul.
„Leotatud peedipulp on hea söödaasendaja, sest seda on lihtsam närida kui
pikavarrelist heina,” ütles Vineyard.
Sööda täiteainena heinapuuduse ajal.
Seedetrakti tervendava vahendina seedehäiretega hobuste
puhul.
Keha seisundi parandamiseks. „Kaalult sama heina koguse
asendamine peedipulbiga tõstab kaalu suurema kalorsuse tõttu,“ ütles Vineyard.
Hea söödamaterjalina hobustele, kes on tundlikud suhkru või
tärklise suhtes (nt insuliiniresistentsed hobused). „Peedipulp on suhteliselt
väikese suhkru- ja tärklisesisaldusega ning sellel on madal glükeemiline
indeks,“ sõnas ta. „See tähendab, et pärast söömist tõuseb veresuhkru tase vaid
väga vähe.“
3. Kuidas ma tean, kui palju peedipulpi tuleks sööta? Kui
suure hulga saan asendada muud söödaga?
Sööda kogus sõltub selle
eesmärgist hobuse toitumises (kas annate lisandeid või asendate teravilja ja/või
sööta). Janicki märgib, et teadlased on hobustele ohutult söötnud 55%
peedipulpi (kogu toidukogusest), mis vastab ligikaudu 5,4 grammile kuivale
peedile päevas 500 kilose hobuse puhul!
„Siiski tuleb ettevaatlik olla,
kui päevas söödetakse rohkem kui 900–1400 grammi peedipulpi. Toidu üldine
toitainete tasakaal ei tohi muutuda peedipulbi toiteväärtuse puudujääkide
tõttu,“ hoiatas Vineyard. Kirjeldame neid puudujääke allpool.
Söödetava toidu kogusest olenemata
tuleb see alati enne kaaluda. Janicki soovitab peedipulpi aeglaselt lisada ning
kogust järk-järgult suurendada olenevalt iga hobuse ja keha soovitud
seisundist.
4. Kas on oluline, kas sööt on peenestatud või granuleeritud
peedipulp?
Kaks turul olevat peedipulbi vormi on peenestatud peedipulp
(saadaval koos melassiga või ilma) ja granuleeritud pulp (sisaldab tavaliselt
osakeste sidumiseks väikest kogust melassi). Vineyardi sõnul on mõlemad vormid
hobustele ohutud, kuid peenestatud pulp kipub vett graanulitest kiiremini
imama.
„Melassisisaldus võib peedipulbi valimisel olla määravaks
teguriks ja seda eriti nende hobuste puhul, kes vajavad väikese
suhkrusisaldusega dieeti (insuliiniresistentsuse puhul) või väikese
kaaliumisisaldusega dieeti (hüperkaleemilise perioodilise halvatusega
hobused),“ ütles Janicki.
5. Kas peedipulp tuleb segada teiste söötadega?
„Peedipulpi saab käsitseda nagu mis tahes muud
söödakomponenti,” ütles Vineyard. „Seda saab sööta üksi või koos teraviljaga,
sõltuvalt sellest, mis on konkreetse hobuse ja olukorra jaoks kõige mõttekam.“
Janicki sõnul on see nii maitsev, et suurem osa hobuseid sööb seda ilma
lisanditeta.
6. Mis siis, kui üritan hobuse toidulauale peedipulpi lisada,
kuid ta ei taha seda süüa?
Kui teie hobune on pirtsakas, saate tema peedipulpi leotada
või segada seda kuivalt väikese koguse õliga (maisi või sojaoa õli) teravilja
sisse.
Vineyard soovitab esimest korda peedipulpi lisades teha seda
väikeses koguses. Samuti võite kaaluda lisatud melassiga variandi ostmist.
„Melassi kasutusmäär on tavaliselt alla 5% ja seda lisatakse
purustatud peedipulbi maitse parandamiseks ning tolmusisalduse vähendamiseks,“
selgitas Vineyard. „Melassi lisamine suurendab peedipulbi üldist
suhkrusisaldust vaid umbes 2% võrra, seega ei põhjusta melassi lisamine suhkru
üldise tarbimise suurenemist. Melassi lisamine kuivatatud peedipulbile parandab
maitseomadusi ja aitab stimuleerida sülje tootmist, mistõttu on see hea valik
pirtsutavate hobuste jaoks. Kuid kui hobusel on tõsine suhkru/tärklise
tundlikkus, oleks melassita peedipulp parem valik.“
7. Miks mõned inimesed peedipulpi leotavad? Milline on parim
lähenemine?
„On olemas vana müüt, et peedipulpi tuleb enne söötmist
leotada, et vältida lämbumist (söögitoru obstruktsiooni),“ ütles Janicki. „Kuid
hobused võivad liiga kiiresti süües lämbuda mis tahes söödaga. Peedipulp üksi
ei põhjusta hobuse lämbumist.“
Näiteks lisavad söödatootjad peedipulpi paljude selliste
teraviljatoodete koostisesse, mis ei vaja enne tarbimist leotamist.
Kuid Vineyard toetab peedipulpi leotamist, et vähendada
lämbumisohtu ja parandada sööda maitseomadusi: „Vaatamata sellele, et mõned
hobused taluvad kuiva peedipulpi probleemideta, soovitan seda alati leotada
siis, kui korraga söödetakse rohkem kui 450-900 grammi. Lisatav veekogus ja
imamise aeg sõltuvad mitmest tegurist. Mõned hobused eelistavad vähem vett,
teistele meeldib supisarnane pulp.“
Janicki soovitab ühele osale peedipulbile suures ämbris või
anumas lisada kaks osa külma või sooja vett. Siis leotage peedipulpi kuni see
vedeliku endasse imab, tavaliselt läheb umbes 15 minutit või paar tundi. (Pidage
meeles, et peenestatud pulp imab kiiremini kui graanulid.)
„Imamise aeg sõltub peedipulbi konkreetsest tüübist,
kliimast, käsitlemisest jm,“ ütles Vineyard. „Peedipulpi tuleb leotada
piisavalt kaua, et see muutuks pehmeks.“
8. Kuidas kõige paremini aru saada, kas peedipulp on
riknenud?
„Peedipulbi hallitama minemiseks kuluv aeg sõltub
keskkonnatingimustest ja leotatavast kogusest. Kõige parem on aru saada lõhna
järgi,“ ütles Janicki. Visake ära hallitanud, käärinud või hapu lõhnaga
peedipulp.
„Leotatud peedipulp võib jahedamas keskkonnas väga väikese
riknemise riskiga vastu pidada 12 tundi või kauem,” selgitas Vineyard. „Kuid
kuumas/niiskes keskkonnas võib sama aja jooksul riknemine lihtsalt toimuda.“
9. Kuidas on peedipulpi kõige parem väga külmal ja kuumal
temperatuuril käsitseda?
Peedipulbi leotamine võib talvekuude külmumise juures olla
väga tülikas. Esimene lahendus on see, et leotatud peedipulbi anumat ei hoita
maapinnal. „Tavaliselt on temperatuur kõige külmem maapinna lähedal ning anuma
tõstmine võib takistada selle külmutamist,” ütles Janicki. Samuti imab pulp
sooja vett kiiremini kui külma, seega lisage võimalusel veidi sooja vett, et
vähendada leotamisaega ja külmumisvõimalust.
Suvekuudel leotage ja hoidke peedipulpi aga jahedas ja
kuivas kohas, kuhu hobused ei pääse, näiteks söötmisruumis. Selle putukate ja
näriliste eest kaitsmiseks leidke anuma katmiseks selline viis, mis võimaldab
leotamise ajal siiski õhu liikumise (nt kasutades käterätikut või
kärbsekaitset).
Äärmusliku ilma korral soovitab Vineyard sööta väiksemaid
koguseid ilma leotamiseta või oodata vee lisamisega kuni söötmiseni. „Teise
võimalusena on kaubanduses kättesaadavad söödad, mis sisaldavad suuremat osa
peedipulpi ja mida ei pea enne söötmist leotama,” ütles ta.
10. Kas peedipulbi söötmisel on mingeid negatiivseid
mõjusid?
Janicki ja Vineyardi sõnul on peedipulbi söötmise puudused
järgmised:
suur kaaliumisisaldus melassi olemasolu korral
(hüperkaleemilise perioodilise halvatusega hobuste puhul);
mittestruktuursete süsivesikute suur sisaldus (kui see
sisaldab melassi) hobuste puhul, kes vajavad väikese suhkru-/tärklisesisaldusega
dieeti;
suurem lämbumise risk, kui söödetakse kuivalt ja suures
koguses;
toitainete tasakaalustamatus, kui söödetakse suures koguses
ainult peedipulpi ja ei kohandata ülejäänud dieeti vastavalt.
11. Kas ma pean peedipulpi tasakaalustama teiste
teraviljadega?
„Kuigi peedipulp on sööda väärtuslik koostisosa, jääb see
mitmetes valdkondades „eraldiseisvaks“ söödaks,“ ütles Vineyard.
Näiteks sisaldab peedipulp keskmiselt 10% toorvalku. „Seda
tuleks arvesse võtta, kui valku tasakaalustatakse kogu toitumises, eriti noortel
kasvavatel hobustel, kelle õige kasvamise ja arengu jaoks on vaja spetsiifilisi
aminohappeid nagu lüsiini,“ ütles Janicki. Vineyard soovitab tagada, et
kasvavatele ja aktiivsetele hobustele oleksid kättesaadavad kvaliteetsed
täiendavad valguallikad.
Lisaks on peedipulbi kaltsiumi ja fosfori suhe 10:1 (soovitatav
suhe on 2:1). „Kui peedipulbi väikest fosforisisaldust ei arvestata, võib tekkida
arengu- ja muid tõsiseid probleeme,“ ütleb Vineyard. See on eriti oluline
kasvavate loomade puhul. Optimaalse suhte säilitamiseks soovitab Janicki
omanikel peedipulpi sööta koos teraviljadega või lisada toidulauale täiendav
fosforiallikas. Tema sõnul tuleb selline fosforiallikas lisada ka siis, kui
söödate peedipulpi koos kaunviljaheinaga (nagu lutsern), millel on suurem kaltsiumisisaldus
kui söödal. Heina analüüs aitab kindlaks määrata toitainete sisalduse ning
hobuste toitumisspetsialist võib anda nõuandeid hobuse toidu
tasakaalustamiseks.
Vineyardi sõnul on peedipulp vilets mikroelementide allikas
ja sisaldab vähe antioksüdant-vitamiine A ja E. „Suures osas peedipulpi
sisaldavas toitumises (rohkem kui 900–1400 grammi päevas) aitab analüüsi
tegemine kindlaks teha, milline on üldise toitumise hea tasakaal,“ ütles ta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar