LUTSERNIALLERGIA JA -TALUMATUS

KAS SEE ON PÄRIS PROBLEEM, VEEL ÜKS FACEBOOKI MÜÜT VÕI TURUNDUSNIPP?

Just sellise postituse pealkirjale vastas Dr David Marlin. On ka meie poolt pöördutud sarnaste küsimustega, mistõttu asjakohased vastused, kommentaarid ja tähelepanekud Dr Marlinilt on tervitatud. Juhime tähelepanu ka sellele, et artiklis toodud näited põhinevad Suurbritannia näidetel.

Paljudest Facebooki gruppidest võib leida postitusi nagu „Mu hobune ei saa lutserni poole löövet saamata isegi vaadata“, „Ka kõige väiksem kogus lutserni muudab mu hobuse hulluks“ või „Lutsern rikub hobuse jalad“. Seetõttu ütlevad paljud sööda- ja lisanditootjad nüüd, et nende tooted on „lutsernivabad“. Seda toetavad inimesed, kellel ei ole MINGISUGUST toitumisalast kvalifikatsiooni ja kes kirjutavad teadlikult artikleid lutserni ohtudest. Hobuseomanikud peavad tõsiselt mõtlema hakkama, kust nad oma toitumisalaseid nõuandeid saavad – sööda või lisandite ettevõtte loomine, omamine või käitamine ei anna kellelegi 30 aasta jagu hobuste toitumisteavet ega tarkusi.

Ma söödan oma hobustele lutserni ja olen seda teinud aastaid! Paljud mu kliendid kasutavad seda. Olen lugenud teaduslikku kirjandust. Olen rääkinud teiste hobusespetsialistidega. Ma arvan, et on aeg sotid selgeks teha.

Mis on lutsern?

See on seeditava energia poolest rohuheina sarnane. Selles on palju rohkem valku (~18%) kui rohuheinas (~10%). Sellel on suurem kaltsiumisisaldus (~12 g/kg) kui rohuheinas (~6g/kg) ning sarnane magneesiumi kontsentratsioon (2–3 g/kg). Kas suur valgusisaldus muudab hobused hulluks? Ei. See võib ammoniaagi lõhna muuta veidi hullemaks, kui see on AINUS toiduallikas. See suurendab vee tarbimist, kui see on AINUS toiduallikas. Kui hobune joob rohkem ja toodab rohkem uriini, kaotab ta rohkem elektrolüüte, kui see on AINUS toiduallikas. See ei ole lutserni otsene mõju, vaid suure hulga lutserni söömise mõju.

Mis on „suur hulk“ lutserni?

Kui rohkem kui umbes 2/3 söödast on lutsern, siis peetakse seda suure lutserni hulga tarbimiseks. See on siin haruldane.

Allergia/talumatus

Suurem osa hobuste toitumisspetsialiste Suurbritannias ei usu, et on näinud rohkem kui käputäit tõsist lutserniallergia juhtu – hobuste puhul, kellel tekib pärast lutserni söömist lööve. Palju rohkem näeme hobuseid, kes on allergilised koorikloomatoodete suhtes. Talumatus on nagu ärritatud soole sündroom inimestel. Sa ei pruugi küpsetatud ubade suhtes allergiline olla, kuid nende söömine võib põhjustada mõningast ebamugavustunnet kõhupiirkonnas, sest meie soole mikrobioom on nii seatud. Kui süüa 5 küpsetatud uba, siis pole ilmselt probleemi. Seega on kogus oluline. Lutsernipall võib probleeme põhjustada, kuid 10 g lisandis tõenäoliselt mitte. Allikas ettevõttest Dengie (suurepäraste lutsernipõhiste toodete valmistaja) ütles mulle kord, et neile helistab palju hobuseomanikke, kelle sõnul on hobune lutserni suhtes allergiline, kuid talub hästi Hi-Fi sarja tooteid. See hõlmab palju kiudaineid sisaldavaid söötasid, mis sisaldavad KÕIK lutserni.

Kokkusattumus

Kui hobuse seisukord halveneb, siis otsime loomulikult võimalikke põhjuseid. Kui oleme loetud info põhjal juba lutserni suhtes ettevaatlikud, võime muude asjade uurimise asemel sellele keskenduda. Mõnikord juhtuvad asjad nähtava põhjuseta. Asi ei pruugi söödas või toidulisandis sisalduva lutserniga üldse seotud olla. See võib olla juhus. Paljud „sarkoidid“ ei ole sarkoidid ja lahendavad ise. On lihtne uskuda, et just kurkumipasta ravis selle välja. See on kokkusattumus, mitte põhjus ja tagajärg.

Millised on suure hulga lutserni söötmise võimalikud kahjulikud mõjud?

Mõnedes piirkondades, kus söödetakse suurel hulgal lutserni (80–100% kogu söödakogusest), on tuvastatud kaks erinevat probleemi. Esimene on soolekivide tekke suurenenud risk. Soolekivid koosnevad mineraalidest ja näevad välja nagu kivid. Need moodustuvad selliste võõrkehade ümber nagu puidu-, metallitükid või karvad. Hobuseomanikud süüdistavad sageli lutserni suurt kaltsiumisisaldust, kuid tegelikult moodustuvad soolekivid peamiselt magneesiumist ja fosfaadist. Soolekivid on ebameeldivad, sest võivad põhjustada koolikuid. Mitmed teadlased on välja pakkunud muid põhjuseid kui lutsern, sest mõnedes maailma piirkondades, kus hobuseid toidetakse ainult lutserniga, on soolekivide moodustumine väga haruldane. Pidage meeles ka seda, et kuigi lutsern on suure kaltsiumisisaldusega, on sellel rohuheinaga sama magneesiumi kontsentratsioon. Siin on hea allikas soolekivide kohta: https://www.vetstream.com/…/dis…/gastrointestinal-enterolith

Hobuste hulgas, keda söödetakse suure hulga lutserniga (80–100% kogu söödast on lutsern), võib mõnedel hobustel tekkida valgustundlikkus. See ei ole sama mis päikesepõletus. Valgustundlikkus mõjutab nii pigmenteeritud kui ka pigmenteerimata nahapiirkondi. See võib tekkida ka teiste taimede allaneelamise tõttu (nt ristrohi). Kuid lutserni ja valgustundlikkuse vahel otsese sideme suhtes peaks ettevaatlikuks tegema asjaolu, et paljudes piirkondades, kus lutserni toidetakse ainsa söödana (st 100% söödakogusest), on valgustundlikkus haruldane, ning asjaolu, et valgustundlikkuse puhanguid võib ette tulla. Ühes väikeses uuringus, mille käigus söödeti haiguspuhanguga seostatud lutserni USAs kolmele hobusele, teatati, et kahe nädala pärast tekkis kahel hobusel valgustundlikkus. Ma ei ole teadlik kinnitatud juhtudest, kus Suurbritannias oleks hobustel lutsernist tekkinud primaarne valgustundlikkus.

Kokkuvõte

• Lutsern on hobustele hea söödaallikas.
• Lutsern võib väikesel hulgal hobustel põhjustada valgustundlikkust, kui neid söödetakse ainult lutserniga, kuid see on Suurbritannias väga haruldane.
• Lutserni talumatusest teatatakse harva piirkondades, kus seda toidetakse ainsa söödaallikana.
• Lutsern ei tekita hobustel gaase, kui seda ei söödeta just sobimatult, sest see on energiasisalduse poolest rohuheina sarnane. Sama kehtib enamiku söödamaterjalide kohta.
• Päris lutserniallergia/-talumatus on väga haruldane.
• Peotäis lutserni lisandis või söödas ei põhjusta enamikule hobustele probleeme.

PALUN olge ettevaatlikud selle suhtes, kes teile nõu annab! Kas neil on mingisugune kvalifikatsioon hobuste toitumise kohta?

Dr Marlini artikkel originaalis loetav SIIT