Siin paar väärt nõuannet Stephan Ernestilt, kes rääkis laupäeval Piibelehe talus toimunud kabjahaiguste seminaril hobuse rautamise alustaladest.
Meeldetuletus kapjade hooldamisest Triin Tohveri Hoburavi FB lehel
Stephan on Saksamaal tunnustatud sepa meister (ametlik tiitel), kelle tööalane kogemus on ca.30 aastat. Ta on tegelenud väga paljude probleemsete hobustega (k.a Dubais ja Hong Kongis) ning hetkel töötab põhiliselt Burg Müggenhauseni hobukliinikus Kölni lähistel, kus ta rautab kliiniku ortopeedilisi patsiente.
- puudub üks ja õige kabjahoolduse valem. Kui kabjad on väga kuivad tuleb neid õlitada, kui kabjad on nn.nahkjad (liiga märjad) tuleb neid rasvatada.
- õlisid ja rasvu ei tohiks kapjadele panna iga päev vaid vajaduse korral 2-3 korda nädalas
- kasuta ainult väga kvaliteetseid kabjaõlisid ja rasvu – s.t ilma värvaineteta ja neid mis sisaldavad looduslikke(loomseid) rasvu. Stephan ise kasutab apteegist pärit 90%. loorberiõli või Ipona õlisid.
- Biotiini juurdesöötmine aitab osasid aga mitte kõiki halva kabja kvaliteediga hobuseid. Muidugi peab samal ajal olema tasakaalus ka hobuse tava dieet. Et biotiinist kasu oleks tuleb seda juurde sööta vähemalt 6 kuud piisavalt kõrgel kontsentratsioonil. Odavamad produktid ei sisalda tihti piisavas koguses biotiini.
- „Barehoof“ ehk ilma raudadeta jätmine on hea variant hobustele, kelle kabjad seda kannatavad. Suurem osa sporthobustest vajavad aga raudu. Stephani arvates teeme me oma hobustega palju hullemaid asju kui seda on raudade alla panek.
- Plaatide ja silikooni kasutamine rautuses on viimastel aastatel muutunud väga populaarseks ja sellest on saanud omaette äri. Stephani sõnul on neil abivahenditel oma koht kabjahaigustega (nt.navikulaar sündroom) hobuste rautuses kuid me peaksime olema ettevaatlikud nende kasutamisega igapäevaselt kuna plaadid ja silikoon takistavad hobusel maapinda õieti tunnetada. Viimasel ajal on Stephan üritanud ka probleemidega hobuseid uuesti plaatideta rautama hakata ja on tulemustega väga rahul.
- Hetkel moes olev päkkade võimalikult kõrgeks jätmine ja kabjanina tugev lühendamine (soodustamaks nn. rullumist üle kabjanina ehk „rolling toe“) on teatud piirini õige, aga sellega kiputakse väga liialdama. Kahe kilbiga raudade kasutamine on samuti juba mõnda aega kestnud trend, millel Stephani jaoks puudub loogiline põhjendus. Selliste raudade tahapoole asetamine ja seejärel kabjanina ära raspeldamine nõrgestab oluliselt kabja esikülge. Muidugi on tähtis, et hobune saaks võimalikult kergelt üle kabjanina rulluda, kuid selle saavutamiseks ei ole vaja vägivaldselt muuta kabja kuju. Kõige lihtsam viis „rolling toe“ saavutamiseks on kerge raudade eest tõstmine ja ümardamine (vaata pilt).
- Samuti ei mõista Stephan uut trendi jätta hobuste rauad äärtest ja päkast vajalikust suuremaks. Rauad peavad muidugi olema piisavalt laiad, et 6-8 nädalaga kabi neist üle ei kasvaks. Liiga suured rauad takistavad aga hobuse kabja liikuvust ja suurendavad vigastuste arvu ning soodustavad raudade alt ära tulemist.
- Iga rautuse juures on kõige tähtsam hea kabja tasakaalu saavutamine muutes seejuures võimalikult vähe kabja kuju ja hobuse loomulikku kabja asetust. Kabjaprobleemidega tippspordis olevate hobuste kapju mõõdab Stephan regulaarselt ja jälgib, et nii päka kui nina nurk maaga ei muutuks. Iga liigne muutus võib endaga tuua hobuse uuesti lonkama hakkamise. Röntgenpiltidelt kabja parameetrite mõõtmine on tunduvalt vähem tähtis ja ka ebatäpsem kui kabja enda mõõtmine. Röntgenpildid on abiks vaid teatud probleemide nagu nt. laminiit puhul.
Originaal kirjutis
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar