Kas ka tekke kandvad hobused saavad piisavalt D-vitamiini?
Paljude hobuste garderoob on tänapäeval vaat et sama uhke kui nende omanikel - talvetekid, fliistekid, vihmakeebid, kärbsevõrgud ja palju muud. Me teame, et need tekid aitavad hobuseid hoida sooja, kuiva ja kärbsevabana, kuid nende mõju mõnele hobuse tervise aspektidele on siiani olnud teadmata. Näiteks vitamiin D, mida hobused võivad ühelt poolt saada ka toidust, aga ka sünteesida ise päikesevalguse käes olles. Kas tekkidega katmine mõjutab seda võimet? Seda püüdis välja selgitada üks Uus-Meremaa teadlaste rühm.
Sara Azarpeykan, DVM, PGDip, doktorant Massey ülikoolis Parmerston Northis ning tema kolleegid esitasid oma uurimistulemusi posterettekandena 2015. aastal juunis Indianas toimunud Ameerika Veterinaarse Sisemeditsiini Kolledži foorumil.
Vitamiin D on hobuse jaoks oluline mitmete vajalike protsesside toimimiseks kehas. See aitab säilitada plasma kaltsiumitaset ning soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist soolestikust. Samuti aitab see kaltsiumit mobiliseerida, omades nii kaudset toimet luu mineraliseerumisele.
Teadlased on selgeks teinud, et suur hulk vitamiin D-d leidub ka päikese käes kasvanud rohus. Seetõttu peaks saama kvaliteetset heina söövad ning vähemalt aeg-ajalt õues viibivad hobused piisavalt D-vitamiini. Azarpeykan lisab aga, et hobuste D-vitamiini ainevahetus ja selle sünteesi mõjutavad aspektid ei ole siiani ka teadlastele täielikult selged.
Ta selgitab, et inimeste naha vitamiin D3 tootmist võivad mõjutada näiteks karvad, naha pigmentatsioon, aastaaeg, laiuskraad, riietus ning kokkupuude otsese päikesevalgusega.
Paljud Uus-Meremaa hobused veedavad suurema osa ajast õues nii, et neil on tekk seljas, mistõttu mõtlesid teadlased uurida, kas selliste hobuste veres on D-vitamiini kontsentratsioon madalam kui ilma tekkideta hobustel, kes muidu elavad sarnastes tingimustes.
Tiim haaras uuringusse 21 karjamaal käivat ning rohtu-heina söövat hobust, kellest 5 kandsid tekke, mis katsid ka kaela. Teadlased kogused 13 kuu jooksul vereproove ning näidiseid hobuste söödavast heinast ja rohust. Täpsemalt vaatasid nad Azarpeykani sõnul 25-hüdroksüvitamiin-D2 (25OHD2) ja -D3 (25OHD3) taset ning 1,25-dihüdroksüvitamiin-D (1,25/OH)D2) taset, mis on kõik D-vitamiini erivormid.
Azarpeykani sõnul võib uuringutulemustest järeldada, et D3-vitamiini hobuste nahas ei toodeta ning seetõttu on oluline tagada piisav vitamiin D hulk hobuse toidusedelis.
Tulemuste analüüsil selgus:
- D2 oli kõige rohkem leiduv D-vitamiini vorm
- D3-vitamiini ei leidunud üheski proovis
- Tekiga ja tekita hobuste 25OHD2 ja 1,25(OH)D2 tase veres ei erinenud
- Rohus/heinas olid kõrged D-vitamiini kontsentratsioonid, mis ületasid minimaalse päevase soovitatud koguse hobustele
- 25OHD2 ja D-vitamiini tase rohus olid otseselt seotud sellega, kui palju oli igas kuus päikesevalgust
"Nende tulemuste põhjal võib öelda, et tekid ei mõjuta keha D3 vitamiini tootmisvõimet," võttis Azarpeykan tulemused kokku.
Ta palus ka pöörata tähelepanu, et nende tulemuste alusel ei toodeta D3-vitamiini üldse hobuste nahas, mistõttu peab kindlasti tagama, et hobuste toidus oleks piisavalt D-vitamiini.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar