SÕNASELETUSI

Igapäevaselt puutume kokku väga paljude erinevate sõnade, mõistete ja väljenditega.

Tihti teeme näo, et saame aru ja mõistame. Aga kas siiski?

Leidsime artikli, kuhu on kokku korjatud enim kasutusel olevaid inglisekeelseid mõisteid ning tänu meie tublidele kaastöötajatele tõlkisime need ka eesti keelde.

Kõigile harivaks lugemiseks!

Sõnaseletusi

Alfalfa (lutsern) – mitmeaastane hernega suguluses olev liblikõieline rohttaim. Lutsern on suurepärane kiudaineallikas, mis sisaldab rohkelt proteiini ja kaltsiumit.

Aminohapped – valgu „ehituskivid“. Kokku on 22 erinevat aminohapet, 10 neist on asendamatud ehk neid ei suuda keha ise sünteesida ning neid peab organism saama piisaval hulgal söödast.

Antioksüdant – molekul, mis pärsib teiste molekulide oksüdeerimist (nt raua roostetamine ja õuna muutumine pruuniks pärast seda, kui see on viiludeks lõigatud, on mõlemad näited oksüdeerimisest). Oksüdatsioonil võivad tekkida nn vabad radikaalid, mis võivad kahjustada rakkude-kudede funktsioneerimist ning ka DNAd. Inimestel on leitud, et vabad radikaalid aitavad kaasa vähi ja südamehaiguste tekkele ning kiirendavad vananemist. Antioksüdandid on näiteks vitamiinid C ja E ning seleen.

Biotiin – vesilahustuv B-vitamiin, mida sünteesivad bakterid jämesooles. Kuigi hobustel pole diagnoositud biotiinidefitsiiti, on leitud, et biotiinirohke söödaga toitmine parandab hobustel kapjade kasvu ja seisukorda. Biotiin osaleb ka rasvhapete sünteesis, glükoneogeneesis (protsess, mille käigus toodetakse glükoosi mittesüsivesikulistest lähteainetest), aminohapete metabolismis ja teistes ainevahetusradades.

B-vitamiinid – vesilahustuvad vitamiinid, mida toodavad jämesoole mikroobid. B-vitamiinide hulka kuuluvad biotiin, foolhape, niatsiin, tiamiin (B1) ja riboflaviin (B2).

Cushingi tõbi (pituitary pars intermedia dysfunction, PPID) – hormonaalne häire, mis mõjutab hüpofüüsi (ajuripatsit). Kliiniliste nähtude hulka kuuluvad näiteks hilinenud või puuduv kevadine karvavahetus, seejuures võib karv olla pikk, tihe või ka lokkis, punniskõhuline välimus, rohke higistamine, suurenenud joomine ja urineerimine, letargia, lihastoonuse langus, ebanormaalne rasvkoe jaotus (silmade kohal, kaelaharjal, saba kohal), krooniline või korduv laminiit ning aeglustunud haavade paranemine.

Cushingoidne – hobune, kellel on diagnoositud hobuste Cushingi tõbi (PPID).

Elektrolüüdid – mineraalsoolad, mis kannavad vees lahustununa laengut. Elektrolüüdid aitavad kontrollida veejaotust kehas ja hoida vedelikubilanssi. Nad osalevad ka paljudes rakuprotsessides, sealhulgas lihaskontraktsioonis ning närviimpulsside edasikandumises. Higistamisel kaotavad hobused elektrolüüte, peamiselt naatriumit, kaaliumit ja kloriide. Sageli ja rohkelt higistavatel hobustel tuleb elektrolüüdikadu kompenseerida spetsiaalse elektrolüüdilahuse või soola (soovitatavalt tavalise keedusoola ja vähendatud naatriumisisaldusega soola segu) abil.

Fosfor - makromineraal (mis tähendab, et seda vajatakse suuremas koguses), mis on luude põhikomponent, olles vajalik selleks, et luud oleksid tugevad. Fosfor osaleb ka energia ainevahetuses ja mikroobses seedes.

Fruktaanid – pikad fruktoosiahelad on tihti seotud sahharoosiga ning on suhkru (energia) talletamise vormiks taimedes. Kuigi täpne seos on ebaselge, siis arvatakse, et fruktaanid on karjamaasöödast tingitud laminiidi vallandajad.

Frukto-oligosahhariid (ingl lüh FOS (Fructo-oligosaccharide)) - lahustuv kiudaine, mis toimib soolestikus prebiootikumina olles eelistatud energiaallikas (toit) nn headele bakteritele.

Glükoos - monosahhariid ehk lihtsuhkur. Glükoos on keha, sealhulgas ka aju(!) peamine energiaallikas.

Glükosamiin - aminosuhkur, mida manustatakse peamiselt liigeste tervise toetamiseks. Glükosamiin on kondroprotektiivne aine, mis toetab proteoglükaani sünteesi ja pidurdab liigesekõhre lagunemist.

Happe(detergent)kiud (acid detergent fibre, ADF) – taimede rakuseina see osa, mis sisaldab tselluloosi ja ligniini, mida loom ei seedi. Mida suurem on happekiudude hulk, seda madalam on sööda seeduvus.

Hein - niidetud, (põllul) kuivatatud ning rullidesse või pakkidesse pressitud rohi. Hein sisaldab ligikaudu 85% kuivainet ja 15% niiskust.

Hobuste rabdomüolüüs (ingl lüh ERS (Equine Rhabdomyolysis)) - seisund, mis põhjustab hobuse tagaosa suurte lihaste jäigastumist ja krampi. Haigust tuntakse ka nimede all tying up, mustkusesus, asotuuria ja esmaspäeva hommiku haigus.

Hüalüroonhape (ingl lüh HA (Hyaluronic Acid)) - glükoosaminoglükaan (teatud tüüpi valk ühendatud süsivesikutega, mida leidub sidekoes ning mis toimib kui määrdeaine ja amortisaator) on liigesevedeliku üks koostisosadest, samuti oluline komponent kõhredes.

Hüpofüüsi kesksagara talitlushäire (ingl lüh PPID (Pituitary Pars Intermedia Dysfunction)) -hormonaalne haigus, mis mõjutab kesksagara talitlust, tuntakse ka Cushings'i sündroomi nime all. Kliinilised tunnused on hiline talvekarva eemaldumine (mis võib muutuda pikaks ja lokiliseks), punnis kõht, liigne higistamine, suurenenud joomis- ja urineerimisvajadus, letargia, lihastoonuse vähenemine, rasvkoe ebatavaline jaotumine (eriti silmade kohale, kaelaharjale ja sabajuure piirkonda), krooniline või korduv laminiit ning aeglustunud haavade paranemine.

Insuliin - beetarakkude toodetud hormoon kõhunäärmes, mis reguleerib veresuhkru taset. Insuliin on virgatsaine, mis aitab glükoosil rakkudesse imenduda.

Insuliini regulatsioonihäire - üldine termin, mida kasutatakse eri seisundite kirjeldamiseks - kõrge ringleva insuliini tase ja/või suurenenud insuliinivastus tärklisele/suhkrule ja/või insuliiniresistentsus kudedes.

Jood - mikromineraal (mis tähendab, et seda vajatakse väikestes kogustes), mis on vajalik kilpnäärmehormoonide türoksiini ja trijoodtüroniini sünteesiks.

Jämesool - hobuste ja ponide jämesool koosneb umbsoolest, käärsoolest ja pärasoolest.

Kaalium - makromineraal (mis tähendab, et seda on vaja suuremates kogustes), mis leidub põhiliselt skeletilihastes. Koos naatriumi ja kloriidiga on kaalium oluline elektrolüüt, mis aitab säilitada organismis vedeliku tasakaalu.

Kaerasööt - kaera jahvatamisel saadud kõrvalsaadus (peamiselt kaerakliid), mida söötades kasutatakse tihti aeglaselt fermenteeruvate kiudainete allikana.

Kaltsium – makromineraal, mis on ülioluline luude tervises. Tegelikult paikneb ligi 99% kaltsiumist luudes. Kaltsiumi-fosfori suhe ratsioonis peaks olema 1,5-2:1. Kõrge fosfori tase pärsib kaltsiumi imendumist, viies kaltsiumipuuduseni. Lõpuks viib pidev fosfori liig kaltsiumi eemaldumiseni luudest, põhjustades luude nõrgenemist.

Kehakonditsiooni hindamine – hobuse või poni keha rasvasisalduse praktilise hindamise meetod, mille käigus hinnatakse mitut piirkonda, kuhu rasv tavaliselt ladestub, kasutades selleks arvulist hindamissüsteemi. Olenevalt kasutatavast skaalast antakse hobuse kehakonditsioonile hinne 0 kuni 5 või 1 kuni 9.

Kiudaine -  kiudained koosnevad struktuursetest süsivesikutest ning need on vajalikud seedesüsteemi korras hoidmiseks. Kiudained on peamiseks energiaallikaks.

Klii – teravilja kõva välimine kiht, mis tekib nisu jahvatamisel kõrvalsaadusena. Traditsiooniliselt söödetakse seda hobustele kliimash’ina. Kliid on ebasobivalt kõrge fosfori- ja madala kaltsiumisaldusega, mistõttu võib see dieedi tasakaalust välja viia, kui seda sööta suuremas koguses ilma vitamiini-mineraalilisandita või muu tasakaalustajata. Kliide söötmist ebaregulaarselt võiks vältida, kuna äkilised muutused ratsioonis ärritavad soolestiku mikrofloorat.

Koolik – kõige lihtsamas mõttes on koolik kõhuvaluepisood. Koolikuid saab tavaliselt jagada tekkepõhjuse järgi: 1) obstruktsioonist (ummistusest) tulenev, 2) tümpaaniline – gaasi kogunemisest sooles, 3) spasmiline – soole silelihaste rohkenenud kontraktsioonidest, 4) liivakoolik – mitteseeditava liiva söömisest tekkiva põletiku või ummistuse tõttu.

Kuivaine (lüh KA, ingl k DM – dry matter) – materjal, mis jääb alles pärast kogu vee eemaldamist söödast. Erinevate söötade kuivainesisaldus varieerub, näiteks heina kuivainesisaldus on umbes 85%, samas kuivsilol 55-70%.

Kuivsilo - rohi, mis on niidetud, kuivatatud ligikaudu 25–45% niiskusesisalduseni, rullidesse pressitud ning hallituse tekke vältimiseks kiletatud.

Lamellid (kabjanahk) -  pehme kude, mis kinnitab kabjaluu sarvseina külge.

Laminiit - kõige lihtsamas mõttes on laminiit kabjanaha (kabjalamellide) põletik, mille tulemuseks on valu ja lonkamine. Laminiit on pigem seisund kui haigus, mida põhjustab metaboolsete sündmuste jada ning mida veel täielikult ei osata seletada.

Lenduvad rasvhapped (ingl lüh VFA (Volatile Fatty Acids)) – kiudainete mikroobse fermentatsiooni lõpp-produkt jämesooles (umbsooles ja käärsooles). Lenduvad rasvhapped imenduvad läbi sooleseina ja neid kasutatakse energiaallikana.

Lutsern ehk alfalfa - mitmeaastane oalaadsete seltsi ja liblikõieliste sugukonda kuuluv taim. Lutsern on suurepärane kiudaineallikas, millel on looduslikult kõrge proteiini- ja kaltsiumisisaldus.

Lüsiin -  asendamatu aminohape, mis tähendab, et kuna organism ei suuda seda ise sünteesida, tuleb see omandada söödaga. Lüsiin on esimene piirav aminohape, mis tähendab, et teiste aminohapete kasutamise määr sõltub lüsiini omastamisest.

Magneesium - makromineraal, mis on osaleb sadade ensüümide töös, sealhulgas rakuenergia tootmises, närviimpulsside edasikandmises ja lihaste kokkutõmbumises. Ligi 60% kogu organismi magneesiumist leidub luustikus ning ülejäänu lihastes, pehmetes kudedes ja kehavedelikes aidates säilitada vedeliku tasakaalu. Magneesiumipuudust esineb harva, kuid seda saab seostada lihaste ja närvide kahjustunud tööga. Magneesium on tuntud oma rahustavate omaduste poolest.

Makromineraalid - mineraalid, mida vajatakse suhteliselt suuremates kogustes (gramme päevas), näiteks kaltsium, fosfor ja magneesium.

Mannan-oligosahhariid (MOS) – pärmi rakusein, kasutatakse sageli prebiootikumina. Mannan-oligosahhariid aitab toetada soolestiku ja immuunsüsteemi tervist ning vähendab nn halbade bakterite vohamist soolestikus.

Maohaavadid (hobuste maohaavandtõbi, ingl lüh EGUS (Equine Gastric Ulcer Syndrome)) -Kahjustused, mis tekivad pikaajalisel mao limaskesta kokkupuutel maohappega.

Melass - suhkru rafineerimisel saadud kõrvalsaadus suhkrupeedist või suhkruroost. Melassi lisatakse söödale, et parandada maitseomadusi ning aidata pelletites ja kuubikutes siduda teisi tooraineid.

Metioniin - väävlit sisaldav aminohape, mida on sageli lisatud kabjatervist toetavatesse toodetesse.

Metüülsulfonüülmetaan (ingl lüh MSM (Methyl Sulphonyl Methane)) – rohkelt väävlit sisaldav ühend, mida kasutatakse tavaliselt liigestele mõeldud preparaatides.

Mikromineraalid - mineraalid, mida vajatakse suhteliselt väiksemates kogustes (milligramme päevas), näiteks vask, tsink ja seleen. Mikromineraale nimetatakse ka mikroelementideks.

Mittestruktuurne süsivesik – siia hulka kuuluvad tärklis, suhkur ja fruktoos.

Neutraalkiud (ingl lüh NDF (Neutral Detergent Fibre)) - taime rakuseina happekiu ja hemitselluloosi sisaldus. NDF on kogu kiudainesisalduse indikaator.

Nisusööt -  nisu jahvatamisel saadud kõrvalsaadus (sisaldab nisukliid), mida söötades kasutatakse tihti aeglaselt fermenteeruvate kiudainete allikana.

Polüsahhariidide ladestumishaigus (ingl Polysaccharide Storage Myopathy (PSSM)) - üks tying up'i vorm, mis on seotud süsivesikute kasutamise ja ladestumisega lihastes. Tavaliselt esineb PSSM veerandmiili hobustel ja nende ristanditel (paint'idel ja appaloosadel), raskeveohobustel, soojaverelistel ja morganitel, kuid nt Inglismaal on haigust esinenud ka anglo-araablastel, andaluusia ja cob-tüüpi hobustel.

Prebiootikumid – fermenteeruvad sööda koostisosad, mis sobivad tarbimiseks eriti hästi soolestiku nn headele bakteritele ja seeläbi soodustavad mikrofloora soovitud tasakaalu. Siia alla kuuluvad näiteks frukto-oligosahhariidid.

Probiootikumid - elusate mikroorganismide kogum (kas pärmseened või bakterid), mis aitavad suurendada nn heade bakterite kasvu soolestikus. Hobustele mõeldud probiootikumid Inglismaal sisaldavad eluspärmi, kuna elus bakterite kasutamine hobustel ei ole Euroopa Liidus lubatud.

Pärm - üherakulised seened, mida kasutatakse leiva tegemiseks. Hobused saavad eluspärmist kasulikke baktereid, samas mitteaktiivne pärm on heaks B-vitamiinide allikaks.

Rahvusvaheline ühik - mõõtühik, mida kasutatakse teatud vitamiinide, sealhulgas vitamiin E, sisalduse mõõtmiseks.

Raud - mikromineraal või mikroelement, mis tähendab, et see on hobusele vajalik väiksemates kogustes. Raua peamiseks funktsiooniks on hapniku transportimine, seega ligikaudu 60% hobuse kehas olevast rauast sisaldub hemoglobiinis – valgus, mis kannab hapnikku ja annab verele punase värvuse.

Riboflaviin (vitamiin B2) - vees lahustuv vitamiin, mis on kaasatud energia ainevahetusse. Sarnaselt teiste B-grupi vitamiinidega sünteesivad seda jämesoole mikroobid.

Riisikliid - riisi jahvatamisel saadud kõrvalsaadus, mida kasutatakse söötades selle loomulikult kõrge õlisisalduse tõttu.

Seeditav energia (digestible energy) – toidust kättesaadav energia enne väljaheidete moodustumist. Toidukottidel on seeditav energia kirjas kui „megadžaule seeditavat energiat kilogrammi kohta“ või MJ DE/kg.

Seleen - mikromineraal või mikroelement, mis teeb tihedat koostööd vitamiiniga E ja osaleb organismi antioksüdantsetes süsteemides. Seleeni on toiduga täiendavalt vaja väga väikestes kogustes ning liiga suures koguses seleeni võib isegi toksiline olla.

Soja kestad - sojaubade puhastamisel saadud kõrvalsaadus. Soja kestad on suurepärane kergesti omastatavate/ kiiresti fermenteeruvate kiudainete allikas.

Sojajahu - sojaubadest, pärast puhastamist, purustamist jm töötlemist valmiv jahu. Sojajahu on loomulikult kõrge proteiini- ja aminohapetesisaldusega.

Suhkrupeet - juurvili. Hobustele söödetav suhkrupeet on kõrvalsaadus, mis saadakse suhkrupeedi töötlemisel tavalise lauasuhkru tootmise käigus. Suhkrupeet on kõrge energia- ja kiudainesisaldusega (annab palju kaloreid), kuid söödetava koguse hindamine on keeruline, sest leotades suureneb suhkrupeedi maht märkimisväärselt ja lihtne on kogust üle hinnata.

Suhkur - süsivesikud, mida saab liigitada vastavalt nendes sisalduvate lihtsuhkrute arvule. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad ainult ühest suhkrust, nt glükoos, fruktoos ja galaktoos. Disahhariidid koosnevad kahest suhkrust, nt sahharoos (tavaline lauasuhkur), laktoos (piimasuhkur), maltoos.

Suust väljapudenev toit/Toidujäätmed (ingl Quidding) - osaliselt näritud toit, mis pudeneb hobusel suust välja. Seda esineb sagedamini vanemas eas hobustel liigselt kulunud hammaste tõttu.

Söödavajadus – termin selle kohta, kui palju toitu hobune või poni päevas vajab. Olenevalt looma east, töökoormusest ja tervislikust seisundist varieerub päevane söödavajadus (jõusööt + koresööt(nt hein)) 1,5-2,5% kuivainet kehamassist päevas ehk 500kg hobuse puhul 7,5-12,5 kg/päevas (kuivainena!, lisandub sööda kaal tulenevalt veesisaldusest).

Tiamiin (vitamiin B1) - vees lahustuv vitamiin, mis on vajalik energia ainevahetuseks. Samuti mängib olulist rolli närvide, lihaste ja südame töös. Sarnaselt teiste B-grupi vitamiinidega sünteesivad tiamiini jämesoole mikroobid.

Tsink - mikromineraal või mikroelement (mis tähendab, et seda on vaja väikestes kogustes), mis on vajalik paljude ensüümide tööks kogu organismis ning on oluline tugevate luude, immuunsüsteemi ning terve naha ja tervete kapjade jaoks.

Tuhasisaldus – kuigi tuhka võib tavaliselt leida ahjus või kaminas, tähistatakse loomasöötades tuhasisaldusena ka kõigi mineraalainete summaarset kogusisaldust.

Tärklis - mittestruktuursete süsivesikute vorm, mida kasutatakse energiaallikana. Teravili on kõrge tärklisesisaldusega ja seetõttu tuleks seda vältida ponide ja põliste hobusetõugude, laminiitikute ja kergesti erutuvate hobuste söödas. Hobused, kellel on kalduvus koolikutele, tying up'i tekkele ja maohaavadele, vajavad samuti madala/kontrollitud tärklisesisaldusega sööta.

Tühisool - paikneb peensoole teises ehk keskmises osas. Peensool koosneb kolmest osast: kaksteistsõrmiksool (esimene lõik, mis on seotud maoga), tühisool ja niudesool (mis on ühendatud umbsoolega).

Tying up - tuntakse ka hobuste rabdomüolüüsi nime all (ingl lüh ERS (Equine Rhabdomyolysis)). Seisund, mis põhjustab hobuse tagaosa suurte lihaste jäigastumist ja krampi. Haigust tuntakse ka nimede all tying up, mustkusesus, lihasepõletik ja esmaspäeva hommiku haigus.

Umbsool – jämesoole esimene osa. Umbsoolele viidatakse sageli kui pimedale kotile, kuna selle sisenemis- ja väljumisava on sama. Kiudaineid, aga ka seedimata tärklist ja peensoolest üle jäänud suhkrut, fermenteerivad umbsooles paiknevad mikroobid, tootes lenduvaid rasvhappeid.

Vask – mikromineraal, mis on oluline mitmetes metaboolsetes protsessides, sealhulgas hemoglobiini moodustumises, keratiini sünteesis ja luude moodustumises.

Vees lahustuvad süsivesikud (ingl lüh WSC) - süsivesikud, mis lahustuvad vees, nende hulka kuuluvad peaaegu kõik suhkrud ja fruktaanid.

Vitamiin A (retinool) - rasvlahustuv vitamiin, mis on vajalik immuunssüsteemile ja rakkude diferentseerumisele, samuti kannab hoolt hingamisteede ja seedesüsteemi, kabja kvaliteedi ja kasvu, aga ka reproduktsioonivõime ja nägemise eest.

Vitamiin B12 - vees lahustuv vitamiin, mis on vajalik energia ainevahetuseks. Vitamiini B12 ei leidu söödas ning seda saavad sünteesida ainult mikroobid jämesooles.

Vitamiin C - vees lahustuv vitamiin ja looduslik antioksüdant, mis mängib olulist rolli hingamisteede ja immuunsüsteemi tugevdamisel. Vitamiin C sünteesitakse maksas olevast glükoosist ning järelikult terved hobused tavaliselt ei vaja toitumisel täiendavalt vitamiini C. Täiendavalt on sellest abi stressi või haiguse korral.

Vitamiin D - rasvlahustuv vitamiin, mis on vajalik kaltsiumi ja fosfori ainevahetuseks ja seeläbi oluline luude ja hammaste tervisele. Vitamiini D on vahel nimetatud ka päikesepaiste vitamiiniks, kuna organism sünteesib seda nahas leiduvast kolesteroolist UV-kiirguse olemasolul. Seega hobused, kes on pikki perioode tallis või kannavad tekki, võivad vajada täiendavalt vitamiini D.

Vitamiin E - rasvlahustuv vitamiin, millel on võtmeroll immuunsüsteemi ja lihaste toimimise toetamisel. Vitamiini E peetakse kõige olulisemaks antioksüdandiks, mis töötab koos vitamiin C ja seleeniga.

Vitamiin K - rasvlahustuv vitamiin, mis on oluline vere hüübimiseks ning samuti luude tugevuse parandamiseks.

Õli - energiaallikas, mis seedub ensüümide poolt peensooles. Õli on umbes 2,5 korda suurema energiasisaldusega kui teravili ning on tärklisevaba. Seega on alternatiiviks teraviljatärklise asemel hobustele, kellel on kalduvus ülierutuvusele või seisundile nagu tying up.

Originaal