Domineerivus või toidutarbimise tõhusus: kuidas tekivad kogukad hobused?

Briti teadlased jälgisid hobuste söötmist rühmades, et teada saada, kas domineerivus on seotud kehakaalu tõusuga. Nende leitu võib teid üllatada.

Kui tõusete pidevalt lauast, et vaadata aknast välja, mis toimub, ei saa te tõenäoliselt nii palju toitu kui teie einestamiskaaslane, kes jääb edasi rahulikult istuma. Ja teil võib isegi mõni portsjon vahele jääda.

Rühmades elavad hobused puutuvad kokku sarnaste olukordadega. Ühes hiljutises uuringus tuvastasid Briti teadlased, et "valvsad" indiviidid katkestavad söömise, et ümbruskonnas ringi vaadata, vähendades seda, mida teadlased nimetavad nende toidutarbimise tõhususeks. Selle tulemusena kipuvad neil olema väiksemad kehalise seisundi punktisummad (BCS) kui hobustel, kes "jätkavad pugimist", ütles Suurbritannia Londoni Kuningliku Veterinaarkolledži doktor Christine Nicol.

Uuringu tulemused seavad kahtluse alla levinud arvamuse, et kõige domineerivamad on parima kehalise seisundiga hobused, ütles Nicol. Ehkki see on sageli tõsi, ei ole see alati nii - ja seda võib selgitada toidutarbimise tõhususega.

"Parema kehalise seisundiga hobused on domineerivamad, nii et midagi selles levinud veendumuses on," ütles ta. “Kindlam reegel on siiski see, et suure toidutarbimise tõhususega hobustel on parem kehaline seisund. See ennustab paremini keha head seisundit kui domineerivus ise.“

Toidutarbimise tõhusus: katkestuste mõõtmine söögikordade ajal

Toidutarbimise tõhusus viitab sellele, kui järjepidevalt hobused oma toitu tarbivad, selgitas ta. Kui nad katkestavad söömisaja ringi vaatamiseks, kuulamiseks või liikumiseks, siis nende toidutarbimise tõhusus kahaneb.

"Mõned hobused näivad olevat üsna ärevil, reageerides kohkunult või vahtides kaugusse, otsides silmapiiril olevat võimalikku ohtu," ütles Nicol ja lisas, et tema enda mära kipub pidevalt tallist välja tulema, et kontrollida, mida naabruskonna lambad teevad ajal, mil ta sööb.

Kuid valvsus pole ainus asi, mis toidutarbimise tõhusust vähendab, lisas ta. Hobuste omavaheline suhtlemine võib samuti söögikordi katkestada. Paljud omanikud teavad, et järjestuses allpool olevate hobuste tegevused katkevad, kui ülalpool olevad hobused neid ähvardavad, sundides neid liikuma mujale söötmiskohtadesse. Kuid ähvardava käitumise, näiteks kõrvade tahapoole lükkamise ja pea teise hobuse poole liigutamise korral esinevad järjestuses ülalpool olevatel hobustel samuti söömiskatkestused.

"Hobustel, keda domineerivamad indiviidid sageli minema tõrjuvad, ähvardavad või jälitavad, on toidutarbimise tõhusus madal, kuid üllatav on see, et mõnel domineerival hobusel, kes veedavad palju aega teiste tõrjumiseks, on samuti vähene toidutarbimise tõhusus," ütles Nicol.

See pluss asjaolu, et mõned domineerivad loomad on väga valvsad (võib-olla valvavad oma karja), "võiks selgitada, miks mõned kõhnad loomad võivad olla üsna domineerivad (toiduga seotud mõttes)," ütles Pat Harris, MA, VetMB, PhD, Dipl. ECVCN, MRCVS, hobuste toitumisspetsialist ja Suurbritannias asuva WALTHAMi Hobu-uuringute rühma juht.

Käitumise jälgimine ja järjestus rohkem kui 100 hobuse puhul.

Uuringus jälgis Suurbritannia Põhja-Somerseti Bristoli ülikooli doktorant Sarah Giles Põhja-Somersetis üle 100 hobuse, kes elasid 20 rühmas. Ta jälgis neid kolm järjestikust tundi kaks korda päevas, kui nad rühmana heina tarbisid.

Teadlased on leidnud, et mida sagedamini hobused söömise katkestasid (lõpetasid söömise kuni minutiks), et ähvardada teist hobust, eemalduda hobusest, pöörata tähelepanu ümbritsevale või end isegi sügada, seda väiksem oli nende BCS. Pealegi ei tundunud väiksema toidutarbimisega hobused kaotatud aega korvavat söögiaegade pikendamise korral. Ehkki sotsiaalse järjestusega oli mõni vastavus, pakkus toidutarbimise tõhusus selgema seose keha seisundiga, ütlesid nad.

Selle tagajärjel võib tekkida kehv kehaline seisund, et kas hobune on siis liiga kõhn või liiga raske, ütles Harris. "Meie eelmise uuringu põhjal näis domineerivus olevat oluline tegur, kuid oli keeruline teada, kas loomad olid domineerivamad rasvumise tõttu või rohkem rasvunud domineerivuse tõttu," ütles ta. "Nagu ütleb professor Nicol, näitab see järeluuring, et see on pigem seotud toidutarbimise tõhususega kui domineerivuse kui sellisega."

Rasvumise või väikese kehakaalu ohjamine rühmades

Uuringutulemused näitavad, et hobused, kes söövad söögi ära kõige rahulikumalt, kipuvad kergemini paksemaks minema, ütles Harris. "Vägagi lihtsustatult tundub, et need loomad, kes veedavad rohkem aega tegelikult süües, on need, kes võivad kõige tõenäolisemalt rasvuda samades tingimustes elavas karjas - kontseptsioon on lihtne, kuid see uuring pakub mõningaid tõendeid," selgitas ta. "Kuid loomulikult mängivad keha lõpliku seisundi määramisel rolli ka muud tegurid, nagu ainevahetuse efektiivsus, samuti sööda kättesaadavus ja kvaliteet."

Autorid ütlesid, et omanikud saavad seda teades paremini oma rühmas elavaid hobuseid ohjata, et aidata BCS-i parandada.

"Jälgige hobuseid, kes jätkavad pugimist hoolimata sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub; just nendel võib olla kõige suurem risk kaalus liiga palju juurde võtta, ”ütles Nicol.

Seevastu kui teil on liiga kõhn hobune, peate ehk kaaluma võimalusi selle indiviidi toidutarbimise tõhususe parandamiseks. "Kui teil on ärevil või närviline hobune ja soovite tema keha seisundit parandada, veenduge, et hobune tunneks end söötmise ajal võimalikult turvaliselt," ütles ta. "Vähendage sotsiaalset isolatsiooni ja võimaldage hobusel ümbritsevat hästi näha, siis ta ei pea valima söömise ja valvsuse vahel."

See võib indiviiditi olla erinev, lisas Harris. "Mõnda looma võib olla kindlam sööta, kui ligiduses on näiteks samameelne kaaslane, teised aga võivad eelistada üksi söötmist."

Üldiselt tähendab see indiviidi vajaduste kohandamist rühmasiseselt, ütles Harris. "Peate tagama, et keskkond sobiks just sellele indiviidile, kui soovite tema toidutarbimise tõhusust parandada," ütles ta. "Rühmadünaamika teadvustamine võib aidata teatavate indiviidide kaalu ohjata."

Omanikud peaksid regulaarselt kontrollima iga hobuse keha seisundit ja vastavalt sellele söödakoguseid kohandama, ütles Nicol.

Harris sekundeerib sellele kontseptsioonile: "Oluline on praktiline jälgimine vaatluse ja palpatsiooni abil."

 

Hobuste söötmine nende soojas hoidmiseks

K. Meil on viimasel ajal olnud väga külmad ilmad. Toidan oma mära jõusöödaga ja olen andnud talle lisa, et korvata täiendavaid kaloreid, mida ta sooja saada proovides põletab. Üks sõber ütles mulle hiljuti, et peaksin suurendama tema heina-, mitte teraviljakogust. Kas teravili pole parem valik, sest annab kg kohta rohkem kaloreid?

V. See on hea küsimus ja talvel kindlasti asjakohane. Kui Riikliku Teadusnõukogu (NCS) hobuste söötmise suunistes võetakse kalorite vajaduse arvestamisel arvesse vanust, töötamise taset ja kehakaalu, tuleb arvestada ka muude teguritega. Üks neist on ilmastikutingimused. Hobused põletavad külma ilma korral oma kehatemperatuuri säilitamiseks kindlasti rohkem kaloreid. Kui me ei arvesta seda täiendavat kadu, kaotab hobune aja jooksul kaalu.

Hobuste kaalu hoiab tarbitud kalorite ja põletatud kalorite vaheline tasakaal. Ehk kui põletatud kalorid ületavad tarbitud kaloreid, kaotab hobune kaalu ja vastupidi. Seega on teil õigus, kui arvate, et peate kas vähendama kaloreid, mis on kaotatud selliste ohjamismeetodite abil nagu tekk ja piisav peavari, või peate pakkuma rohkem kaloreid. Vahel peate mõlemat tegema.

Kalorid pärinevad eri allikatest. Enamik hobuste toiduvaliku kaloreid pärineb eri tüüpi süsivesikutest ja ka rasvadest. Rasvad annavad kõige rohkem kaloreid grammi kohta ning süsivesikud nagu tärklis ja suhkrud seeduvad ja imenduvad kergesti. Seetõttu on rasvad ja süsivesikud head energiaallikad, mida valida, kui peate suurendama hobuse kalorite tarbimist. Kuid veel üks kaalutlus soojuse nimel toitmisel on kaloriallikate seedumise ja imendumise lihtsus. See võib teha muud variandid, näiteks struktuursed süsivesikud, paremateks valikuteks.

Struktuursed süsivesikud, nagu tselluloos ja hemitselluloos (mida on heinas rohkelt), vajavad hobuse tagasooles elavate mikroobide populatsiooni poolset mikroobifermentatsiooni. See protsess ei ole just tõhus. Nagu enamikus ebaefektiivsetes süsteemides, ei püüta kinni kogu kütuses sisalduv energia (struktuursed süsivesikud). Osa kaob keskkonda, mis hobuse puhul on tagasool.

Fermentatsiooni võib sel juhul defineerida kui aine keemilist lagundamist bakterite poolt, mille tulemuseks on tavaliselt soojuse eraldumine. Selle asemel, et hoida kinni kogu heina struktuursetes süsivesikutes sisalduv energia, kaob osa sellest soojusena. See soojus aitab säilitada hobuse kehatemperatuuri. Selle tulemusel kulutab hobune vähem salvestatud kaloreid, püüdes hoida soojust, mistõttu säilib kehakaal paremini.

Nii et kõigepealt suurendage külmalaine ajal heina manustamist ja kui sellest kaalu säilitamiseks ei piisa, suurendage jõusööda kogust. Olge siiski ettevaatlik, et mitte anda ühe söögikorra ajal liiga palju jõusööta, mis võib tagasoole mikroobipopulatsiooni häirida. Rusikareeglina ärge andke keskmise suurusega hobusele teravilja rohkem kui 2,3 kg igal söögikorral. See võib tekkida mõnede hobuste, eriti kõrgema ainevahetusega hobuste puhul, kes põletavad sooja hoidmiseks kaloreid.

Ehk siis kui söötmise eesmärk on hoida hobune soojas, vähendades soojendamiseks põletamist vajavaid kaloreid, on hein parem valik kui kaloririkkad jõusöödad, ehkki jõusööt võib anda kg kohta rohkem kaloreid kui hein.

 

Kas hobustel tekib peavalu?

Veterinaararst selgitab põhjuseid, miks hobuse pea võib valutada, kuid miks võib olla võimatu öelda, millal see juhtub.

K. Olen hobusepidaja, kel on kogu elu olnud peavalusid. Enda tausta tõttu mõtlesin, kas hobustel tekib ka peavalu, ja kui, siis kuidas me teame, kui neil see on? Kuidas seda ravida? Et hobustel võivad ilmneda muud inimeste vaevused, kas neil on äkki peavalu? Mind huvitaks kõige rohkem teave, mida saate sellel teemal jagada.

Kõrb hobune, pea ripub üle talli ukse, kõrvad tagapool ja silmad kinni.

Et tegemist on subjektiivsete sündmustega, on võimatu teada, kas hobustel võib esineda peavaluvaevusi.

V. Tegelikult me ei tea. Peavalud on subjektiivne sündmus, mis tähendab, et arstid tuginevad inimeste ravimisel patsientide kirjeldatud kogemustele. Sageli puuduvad objektiivsed tunnused, mida arst võiks märgata.

Siin peitubki probleem: hobune ei saa meile suuliselt öelda, kas tal pea valutab. Kuid hobustel võib ilmneda väga tõsiseid peavaevusi ja väliseid tõendeid ebamugavuste kohta on vähe või pole neid üldse, kuni kahjustused hakkavad häirima kehafunktsioone. Sobivateks näideteks oleksid mädanenud hambad ja põsekoopapõletik, mis oleks meile kõigile laastavalt valus, kuid hobustel on vähesed ilmingud, kuni nad pole enam suutelised närima või kuni paistes põsekoobas blokeerib pisarakanaleid või põhjustab ninaeritisi.

Erandiks võivad olla entsefaliit ehk ajupõletik ja meningiit ehk ajukelmepõletik. Entsefaliit ja meningiit põhjustavad inimestel peavalu ning selliste haigustega hobused muutuvad vaikseks ja seisavad sageli, pea paigal, ja vastu seina surutuna. Kuid need märgid võivad olla ka pigem "kahjustatud" ajuga seotud käitumuslikud muutused kui peavalu peegeldus.

Muidugi võivad põletikuvastased ravimid, näiteks fenüülbutasoon, leevendada hobustel entsefaliidi või meningiidiga seotud peavalu, sarnaselt nagu aspiriin inimestel. Kuid need ravimid leevendavad ka ajurakkude kahjustusi.

Kokkuvõttes: kui me ei saa loomadega suuliselt suhelda, ei saa me kunagi teada, kas hobuseid vaevavad peavalud.

ORIGINAAL