Mis on E-vitamiin?
E-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin. Selle avastasid 1922. aastal esmalt Evans ja Bishop, kes nägid, et tiinetele rottidele rääsunud seapekki söötes toimus loote reabsorptsioon. Leiti, et nisuiduõlis leiduv „faktor“ ennetab selle tekkimist ja see faktor nimetati E-vitamiiniks. Keemilises mõistes on tegu a-tokoferooliga ning pärast selle keemilise struktuuri määramist sünteesiti seda 1938. aastal.
E-vitamiini uuringud jätkusid ning avastati, et 8 ühendil (4 tokoferooli ja 4 tokotrienooli) on E-vitamiini omadused. Need ühendid sisaldavad 6-kromanooli tsüklilist struktuuri ja isoprenoidset külgahelat; „E-vitamiini“ aktiivsuse tase sõltub metüülrühmade asetusest tsüklis. Kasutatakse tähiseid a, ß‚ y ja X, et metüülrühma paiknemist kirjeldada ning a-tokoferooli ühend on bioloogiliselt kõige aktiivsem.
E-vitamiini allikad
E-vitamiini toodetakse taimedes RRR-a-tokoferooli või d-a-tokoferoolina. D-a-tokoferooli kogus varieerub söötades suurel määral ning selle sisaldus võib töötlemise või pikaajalise hoiustamise tulemusel kiirelt langeda. Seda sel põhjusel, et looduslikul kujul esineb see alkoholina, mis on oksüdatiivsele lagunemisele väga vastuvõtlik ja seega ebastabiilne.
E-vitamiini funktsioonid
E-vitamiini kõige tähtsam funktsioon on toimimine raku antioksüdandina, mis ennetab rakumembraanides küllastumata rasvhapete oksüdeerumist peroksiidideks vabade radikaalide toimel. Vabad radikaalid on ainevahetusprotsesside normaalsed, kehas esinevad kõrvalsaadused, mille tootmine suureneb treenides ning mis võivad lihasrakkude redoksreaktsioone häirida, tuues kaasa lihaskurnatuse. Rottidel on E-vitamiini puudus näidanud vastupidavuse langust. On leitud, et treenimine vähendab hüppajatel lipiidide hüdroperoksiidide taset ning toimib vähesel määral ka koolisõidu hobuste puhul. Treenitud hobuste puhul väljendub oksüdatiivne stress seosena lipiidide hulga kasvuna oksüdatsiooni kohta ning lipoproteiini suurema lekkimisega lihasrakkude membraanidest. Huvi E-vitamiini rolli vastu inimsportlaste seas suureneb samuti, sest on leitud, et see kaitseb vabade radikaalide tekitatud lihaskahjustuste vastu. E-vitamiini molekulid söövad vabu radikaale, sest nende väliskestas on üksikud äärmiselt reaktiivsed elektronid; kui elektron on loovutatud, tekib a-tokoferooli radikaal, mis vajab a-tokoferooli uuesti aktiveerimiseks teist antioksüdanti.
Võistlushobuse jaoks on südame ja kopsude hea funktsioneerimine oluline ning E-vitamiin eemaldab hingamistraktis ja südamelihastes moodustunud vabad radikaalid ning tagab ka punaste vereliblede rakkude stabiilsuse. See on oluline närvisüsteemi toimimiseks, sest ennetab närvimembraanide lipiidide oksüdatsiooni ning toetab immuunsüsteemi toimimist. Sagedased haiguspuhangud või halb vastupanuvõime haigustele võivad olla seotud E-vitamiini puudusega. E-vitamiini juurdevõtmine on aidanud parandada immuunvastust uutele antigeenidele, näiteks teetanuse toksoidile ja hobuste gripile.
Koostoimed teiste toiteainetega
E-vitamiin on tihedalt seotud seleeni ja C-vitamiiniga (askorbiinhape). C-vitamiin, mis on ka omaette oluline antioksüdant, muudab a-tokoferooli radikaali uuesti tagasi a-tokoferooli aktiivseks vormiks. Seleen on osa glutatioonperoksüdaasi rakuensüümist ning paikneb vesiraku tsütosoolis ja mitokondriaalses maatriksis. See hävitab kõik moodustunud peroksiidid, sest need võivad rakumembraane kahjustada. Teatud määral on seleen ja E-vitamiin samaväärsed, aga kummalgi on omad unikaalsed funktsioonid ning alla teatud kriitilise määra ei saa ükski kogus teise puudumisest tekkinud sümptomeid ära hoida.
Puudus
E-vitamiini puudust peetakse hobuste kahe neuroloogilise häire põhjustajaks: hobuste mootorneuroni haigus ja hobuste degeneratiivne müeloentsefalopaatia. Mootorneuroni haigust on enim nähtud 4-9-aastaste hobuste seas, aga sarnaselt toituvate hobuste seas kõik hobused seda haigust ei saa. Tundub, et haiguse väljakujunemisele aitab kaasa vastuvõtlikkus häiritud antioksüdantide/pro-oksüdantide tasakaalule; mootorneuronite haigus areneb välja pikaajalise E-vitamiini puudusega. E-vitamiinil on kaitsetoime hobuste seljaaju oksüdatiivse kahjustuse vastu, mille tegelik neuroanatoomiline paiknemine sõltub hobuse vanusest. Müeloentsefalopaatia kujuneb välja noorematel, kasvavatel loomadel. Teatud genotüüpidel on suurem kalduvus haiguse tekkeks kui teistel; seljaaju ja kaudaalne piklikaju degenereeruvad. Müeloentsefalopaatia all kannatavad hobused vajavad iga päev 2000-6000 mg E-vitamiini.
Kokkuvõte
Võistlushobune peab tarbima lihaste ja närvisüsteemi toimimiseks piisavalt E-vitamiini. E-vitamiin on oluline antioksüdant ning aitab koos seleeni ja C-vitamiiniga säilitada head tervist ja sooritusvõimet. E-vitamiini erinev sisaldus söödas toob kaasa vajaduse lisandite võtmiseks. Täpne annus sõltub aktiivsuse tasemest, aga võib olla 8 kuni 9 mg/kg kehamassi kohta, kui hobune rasket tööd teeb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar