Miks söövad Islandi hobused kala?

 “ Ära mitte kunagi hoia oma hobust liiga kitsas tallis, anna talle tervise tugevdamiseks aeg-ajalt heeringat ja ära nimeta teda kunagi poniks!” (Islandi vanasõna)

 Karmi kliima tõttu vajavad Islandi hobused tugevat immuunsüsteemi. Et ka talvel toitainete vajadust katta, söövad Islandi hobused vabatahtlikult turska ja heeringat, aga ka kaldaleuhutud vetikaid.

 Nad teavad instinktiivselt, et kalas leiduvad pika ahelaga polüküllastamata Omega 3 rasvhapped on nende organismi ja immuunsüsteemi tugevdamiseks äärmiselt vajalikud. Kõik imetajad (ka inimesed) peavad toiduga saama asendamatuid  rasvhappeid, sest organism ei suuda neid ise toota.

 Omega-6 ja omega-3 suhe hobustel ja inimestel 

Omega-3 rasvhapped on põletikuvastase toimega, seevastu omega-6 rasvhapped soodustavad põletikku. Mõlemad on vajalikud, kuid omega-6 ja omega-3 suhe peaks hobustel jääma vahemikku 2:1 kuni 10:1.

 Inimestel on soovituslikuks omega-6 ja omega-3 suhteks 3:1. Ulatuslike uuringute tulemused näitavad, et 95 % elanikkonnast on omega -6 ja omega-3 suhe 15:1 ja seega tasakaalust väljas. See põhjustab rakkudes kroonilisi põletikulisi protsesse, mille tagajärjeks võivad olla erinevad nn. eluviisihaigused.

 Me kasutame oma toidus laialdaselt soodsaid õlisid nagu maisi-, soja- ja päevalilleõli ja see on peamine põhjus, miks omega-6 ja omega-3 rasvhapete suhe on meie organismis tasakaalust väljas. Võrreldes vanade sortidega sisaldavad tänased puuviljasordid 3 korda vähem kasulikke taimseid aineid, mida keha omega-3 omastamiseks vajab.

 Tasakaalustamata omega-6 ja omega-3 suhte mõju hobustele

 Ka hobustel esineb sageli drastilist rasvhapete tasakaalustamatust, sest enamikes taimedes, teraviljas ja koresöödas, aga ka lisatoidus on omega-6 sisaldus oluliselt kõrgem kui omega-3 sisaldus.

 Nii haigestuvad Islandilt toodud hobused Saksamaal sageli haigustesse, mida Islandil ei tunta. 

Sagedasemad haigused, mille all Islandilt toodud hobused siinmail kannatavad, on nt. suve-ekseem ja laminiit, aga ka eluviisihaigused, nagu nt. hobuste metaboolne sündroom. 

Viimasena nimetatud haiguse põhjuseid tuleb otsida valest toidust, laminiit on põhjustatud põletikulistest protsessidest ja suve-ekseem on immuunsüsteemi ülereageerimine. Kõikidel juhtudel mängib olulist rolli omega-6 ja omega-3 suhe. 

On see toitumise küsimus? 

Seega peaksime võtma eeskujuks selle, kuidas Islandil hobuseid peetakse ja oma hobusele regulaarselt kalaõlikuuri võimaldama. Selline kuur peaks kestma vähemalt 120 päeva, eriti juhul, kui terviseprobleemid on juba tekkinud. Selle ajavahemiku jooksul peaks tasakaalustuma omega-6 ja omega-3 suhe. Kala- või vetikaõli manustamine on eelkõige kasulik nõrga immuunsüsteemiga hobustele, südame-veresoonkonna haiguste puhul, vanematele ja nahaprobleemidega hobustele ning karvavahetuse ajal.

 Suvel saavad hobused omega-3 rasvhappeid eelkõige värskest karjamaarohust. Kuid kui karjamaal on värske rohi juba ära söödud ja toiduks on vaid hiljakoristatud hein, võib peagi olla taas puudus omega-3 rasvhapetest. Ka kõrge teraviljasisaldusega jõusööda suurtes kogustes söödaratsiooni lisamine viib kiiresti omega-6 rasvhapete ülekülluseni. Seetõttu on tähtis, et omega-6 üleküllust tasakaalustataks omega-3-ga. Lisaks tuleks vähendada rohkelt omega-6 rasvhappeid sisaldava maisi ja teiste teraviljade kogust.

 Omega-3 toodete erinev toime 

Mitte iga omega-3 toode ei ole sama tõhus. Näiteks sisaldavad kalaõlid palju rohkem omega-3 rasvhappeid kui linaõli. Linaõlis sisalduvad omega-3 rasvhapped on head, kuid liiga lühikese ahelaga, et olla sama tõhusad kui pika ahelaga omega-3 rasvhapped kalaõlis. 

Kõrge sekundaarsete taimsete koostisainete (polüfenoolide) sisaldusega  kalaõlitooted aitavad organismil omega-3 rasvhappeid omastada ja on seega väärtuslikumad. Neid sekundaarseid taimseid koostisaineid vajab keha selleks, et omega-3-e vereringest rakkudesse transportida. Paljudes toodetes ei ole aga neid koostisaineid ja seetõttu ei omasta rakud ka omega-3-e.

Refeteeritud originaalartikkel