Meie ainulaadne suhe tähelepanuväärse suure loomaga toob
meile palju rõõmu. See pakub partnerlust ja seltsi, mis põhineb südamlikul
emotsioonil. Siiski, enamus meist ei soovi palju mõelda sellest, kuidas sõprus
meie armastatud hobustega lõppeda võiks.
Omanikel, treeneritel ja loomade eest hoolitsejatel on lai
kogemustepagas elu lõpetamise valikuid puudutavates küsimustes. Erinevalt
inimmeditsiinist, kui meie patsiendid kannatavad ravimatute haiguste,
katastroofiliste vigastuste või tagasipöördumatult viletsa elukvaliteedi käes,
on meil kohustus üles näidata halastust ning võimaldada neile valutut surma.
Eutanaasia on protseduur, mida veterinaararstid äärmise hoolega läbi viivad.
Suurt rolli mängib siin alandikkus, austus elu vastu ning ülim kaastunne kõikide
protsessi kaasatute suhtes. Tavaliselt ei toimu need sündmused ilma rusuvate
emotsioonideta. Need meist, kes sellega hästi hakkama saavad, tunnevad uhkust
selle üle, et sellist väärtuslikku teenust pakuvad.
Kui sul on hobune või lihtsalt hoolitsed nende eest, siis
tahaksin julgustada sind pisut eutanaasia üle järele mõtlema ajal, kui ei ole
vaja kiirustada. See valmistab sind paremini ette erakorralisteks olukordadeks
- mil otsustusvõimetus võib pikendada looma piinu – ning annab sulle parema
positsiooni teadliku ja targa valiku tegemiseks. Need järgnevad on kõige
pakilisemad faktorid, mida erakorralises olukorras arvesse võtta tuleks:
- Mis on diagnoos?
- Mis on lühiajaline prognoos?
- Mis on prognoos pikemas perspektiivis?
- Kas hobune kannatab?
- Kas sul on olemas (rahalised) vahendid, et probleem lahendada?
Kui hoolitsed hobuse eest, kelle tervis halveneb ajapikku,
on eeliseks aeg. Eutanaasia plaani võtmine ei muuda looma kaotust kuidagiviisi
vähem valulikuks, kuid see aitab vältida äkilisest, ootamatust kaotusest
põhjustatud šokki. Saad teha ettevalmistusi hüvasti jätmiseks või korraldada
oma hobuse jaoks veel viimane eriline sündmus. Näiteks võib omanik, kelle
hobune on olnud väga piiratud dieedi peal, lasta ta välja rohtu näksima
lopsakale karjamaale.
Eutanaasia planeerimine hõlmab tihtipeale järgnevat:
- Kuupäeva või aastaaja valikut;
- Protseduuri toimumise koha valikut;
- Korraldusi allesjääva kopli- või tallikaaslasele uue seltsilise leidmiseks;
- Matusekoha valikut ja ettevalmistamist; ja/või
- Korralduste tegemist korjuse äraviimiseks.
Sinu loomaarstil on olemas kõik vajalikud vahendid, et
aidata sul plaan koostada, protseduur läbi viia ning koordineerida plaane
hobuse jäänuste jaoks.
Informatsiooni puudumine võib tekitada muret ja stressi.
Seetõttu aitab, kui olla kursis sellega, mida protseduuri ajal oodata võib.
Kaugelt kõige tavalisem nõuetekohane meetod, mida loomaarstid eutanaasiaks
kasutavad, on intravenoosselt manustatav barbituraadi üleannustamine. See
meetod põhjustab kohest sügavat anesteesiat, kaasa arvatud kesknärvisüsteemi
depressiooni, mis viib kiirelt hingamise ja südame seiskumiseni. Kui oled varem
anesteesiat kogenud, võid mäletada anestesioloogi juhendamisel numbrite kümnest
alates tagurpidi lugemist, kaotades teadvuse juba enne viieni jõudmist.
Eutanaasia puhul on barbituraadi kogus märkimisväärselt suurem sellest, mida
rutiinse anesteesia jaoks kasutatakse, et surm oleks kindel.
Kui hobune selle protseduuri eel juba maas lamab, on see
tunduvalt vähem dramaatiline. Viimast võib rohkem ette tulla siis, kui hobune
seisab ning, põhjustatuna äkitsest teadvusekaotusest, kukub. Isegi ideaalsetes
tingimustes võib kukkumine olla šokeeriv. Seega, diskreetse ja avara koha valik
on ülimalt oluline, et säilitada juuresolevate inimeste ohutus ning ligipääs
korjusele äraviimiseks.
Kui hobune on juba maas, siis võib esineda lühiajalist
jalgade tõmblust. Peaaegu alati teeb hobune mõned viimased hingetõmbed sekundid
või isegi mõned minutid pärast lahkumist. Need agoonilised hingetõmbed esinevad
neuromuskulaarse aktiivsuse jääknähtude tõttu lõõtsutaval kombel ja võivad
ehmatada, kui neid oodata ei oska. Surma kinnitamiseks kuulavad enamik
eutanaasia läbiviijaid stetoskoobiga südant, kindlustamaks, et südamelöögid on
peatunud. Samuti kontrollime me silma sarvkesta refleksi puudumist, mis on
tahtmatu silmalau sulgemine silmamuna puudutamise järel.
Oma hobuse mälestamiseks on olemas unikaalseid variante, kui
oled valmis niipalju ette mõtlema. Näiteks teevad mitmed äriettevõtted
tellimuse põhjal käevõrusid, pildiraame, kärbsepeletajaid jne punutud
sabajõhvidega. Tuhastamine on samuti võimalus.
Viimne hüvastijätt pole kunagi lihtne. Mida rohkem
informatsiooni sul aga selle protsessi kohta on, seda paremini saab seda ette
valmistada ja sellega toime tulla.
ORIGINAAL
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar