reede, 22. märts 2019

Hobuste eutanaasiast

Meie ainulaadne suhe tähelepanuväärse suure loomaga toob meile palju rõõmu. See pakub partnerlust ja seltsi, mis põhineb südamlikul emotsioonil. Siiski, enamus meist ei soovi palju mõelda sellest, kuidas sõprus meie armastatud hobustega lõppeda võiks.

Omanikel, treeneritel ja loomade eest hoolitsejatel on lai kogemustepagas elu lõpetamise valikuid puudutavates küsimustes. Erinevalt inimmeditsiinist, kui meie patsiendid kannatavad ravimatute haiguste, katastroofiliste vigastuste või tagasipöördumatult viletsa elukvaliteedi käes, on meil kohustus üles näidata halastust ning võimaldada neile valutut surma. Eutanaasia on protseduur, mida veterinaararstid äärmise hoolega läbi viivad. Suurt rolli mängib siin alandikkus, austus elu vastu ning ülim kaastunne kõikide protsessi kaasatute suhtes. Tavaliselt ei toimu need sündmused ilma rusuvate emotsioonideta. Need meist, kes sellega hästi hakkama saavad, tunnevad uhkust selle üle, et sellist väärtuslikku teenust pakuvad.

Kui sul on hobune või lihtsalt hoolitsed nende eest, siis tahaksin julgustada sind pisut eutanaasia üle järele mõtlema ajal, kui ei ole vaja kiirustada. See valmistab sind paremini ette erakorralisteks olukordadeks - mil otsustusvõimetus võib pikendada looma piinu – ning annab sulle parema positsiooni teadliku ja targa valiku tegemiseks. Need järgnevad on kõige pakilisemad faktorid, mida erakorralises olukorras arvesse võtta tuleks:

  • Mis on diagnoos?
  • Mis on lühiajaline prognoos?
  • Mis on prognoos pikemas perspektiivis?
  • Kas hobune kannatab?
  • Kas sul on olemas (rahalised) vahendid, et probleem lahendada?


Kui hoolitsed hobuse eest, kelle tervis halveneb ajapikku, on eeliseks aeg. Eutanaasia plaani võtmine ei muuda looma kaotust kuidagiviisi vähem valulikuks, kuid see aitab vältida äkilisest, ootamatust kaotusest põhjustatud šokki. Saad teha ettevalmistusi hüvasti jätmiseks või korraldada oma hobuse jaoks veel viimane eriline sündmus. Näiteks võib omanik, kelle hobune on olnud väga piiratud dieedi peal, lasta ta välja rohtu näksima lopsakale karjamaale.

Eutanaasia planeerimine hõlmab tihtipeale järgnevat:

  • Kuupäeva või aastaaja valikut;
  • Protseduuri toimumise koha valikut;
  • Korraldusi allesjääva kopli- või tallikaaslasele uue seltsilise leidmiseks;
  • Matusekoha valikut ja ettevalmistamist; ja/või
  • Korralduste tegemist korjuse äraviimiseks.


Sinu loomaarstil on olemas kõik vajalikud vahendid, et aidata sul plaan koostada, protseduur läbi viia ning koordineerida plaane hobuse jäänuste jaoks.

Informatsiooni puudumine võib tekitada muret ja stressi. Seetõttu aitab, kui olla kursis sellega, mida protseduuri ajal oodata võib. Kaugelt kõige tavalisem nõuetekohane meetod, mida loomaarstid eutanaasiaks kasutavad, on intravenoosselt manustatav barbituraadi üleannustamine. See meetod põhjustab kohest sügavat anesteesiat, kaasa arvatud kesknärvisüsteemi depressiooni, mis viib kiirelt hingamise ja südame seiskumiseni. Kui oled varem anesteesiat kogenud, võid mäletada anestesioloogi juhendamisel numbrite kümnest alates tagurpidi lugemist, kaotades teadvuse juba enne viieni jõudmist. Eutanaasia puhul on barbituraadi kogus märkimisväärselt suurem sellest, mida rutiinse anesteesia jaoks kasutatakse, et surm oleks kindel.

Kui hobune selle protseduuri eel juba maas lamab, on see tunduvalt vähem dramaatiline. Viimast võib rohkem ette tulla siis, kui hobune seisab ning, põhjustatuna äkitsest teadvusekaotusest, kukub. Isegi ideaalsetes tingimustes võib kukkumine olla šokeeriv. Seega, diskreetse ja avara koha valik on ülimalt oluline, et säilitada juuresolevate inimeste ohutus ning ligipääs korjusele äraviimiseks.

Kui hobune on juba maas, siis võib esineda lühiajalist jalgade tõmblust. Peaaegu alati teeb hobune mõned viimased hingetõmbed sekundid või isegi mõned minutid pärast lahkumist. Need agoonilised hingetõmbed esinevad neuromuskulaarse aktiivsuse jääknähtude tõttu lõõtsutaval kombel ja võivad ehmatada, kui neid oodata ei oska. Surma kinnitamiseks kuulavad enamik eutanaasia läbiviijaid stetoskoobiga südant, kindlustamaks, et südamelöögid on peatunud. Samuti kontrollime me silma sarvkesta refleksi puudumist, mis on tahtmatu silmalau sulgemine silmamuna puudutamise järel.

Oma hobuse mälestamiseks on olemas unikaalseid variante, kui oled valmis niipalju ette mõtlema. Näiteks teevad mitmed äriettevõtted tellimuse põhjal käevõrusid, pildiraame, kärbsepeletajaid jne punutud sabajõhvidega. Tuhastamine on samuti võimalus.


Viimne hüvastijätt pole kunagi lihtne. Mida rohkem informatsiooni sul aga selle protsessi kohta on, seda paremini saab seda ette valmistada ja sellega toime tulla.


ORIGINAAL



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar