Devil’s Claw / Kriipiv saatanaküüs

Uuring näitab, et kriipiv saatanaküüs on hobustele ohutu.

Teadlased leidsid, et kriipiva saatanaküüne ekstrakt ei põhjustanud pärast suukaudset manustamist hobustele avastatavat kahjulikku kliiniliselt mõju.

Hobuste kroonilise valu ja põletiku ravi puhul on alternatiivsete ravimeetodite kasvav populaarsus viinud kriipiva saatanaküüne kasutamise suurenemiseni. Sobivaid annuseid on olnud raske määrata, kuna on vähe teada, kuidas hobuste keha taime toimeainetele reageerib. Uurijad hindasid hiljuti hobuste reageeringut kriipiva saatanküüne (Harpagophytum procumbens) toimeainele.

Karin Zitterl-Eglseer, AoUnivProf, MagPharm, DrRerNat, Austria Viini Veterinaarmeditsiini Ülikoolist, on öelnud, et kriipivat saatanaküünt on ilma sisuliste farmakokineetiliste andmeteta kasutatud hobuste põletikuliste ja degeneratiivsete häirete raviks aastaid. Farmakokineetika on ravimite imendumise, jaotumise ja eritumise teadus.

 „Sellised andmed on olulised sobivate annuste ja ravirežiimide väljatöötamisel,” ütles  Zitterl-Eglseer.

 „Kriipiv saatanaküüs on saanud rahvusvahelise tugeva põletikuvastase ja valuvaigistava toimeaine maine,” ütles ta. „Seda on pakutud kroonilise valu korral alternatiiviks mittesteroidsetele põletikuvastastele ravimitele, kui hobune vajab pidevat ja igapäevast farmatseutilist tuge. Sellistel juhtudel on mittesteroidsetele põletikuvastastele ravimite nagu fenüülbutasooni (Bute) kasutamine piiratud nende võimalike pikaajaliste kõrvaltoimete, nagu mao- ja soolehaavandid, tõttu.

Uuringus kasutasid Zitterl-Eglseer ja tema kolleegid kuut kliiniliselt tervet Warmblood hobust. Nad manustasid ühekordse annuse harpagosiidi 5 mg/ kg kehamassi kohta ( 1. katses) ja 10 mg/kg kehamassi kohta (2. katses) nasogastrilise tuubi kaudu. Erinevate ajapunktide harpagosiidide kontsentratsioonide määramiseks koguti vereproove 0,5,  1, 1,5, 2, 2,5, 3, 4, 6, 8, 12 ja 24 tundi pärast manustamist.

„30 minutit pärast manustamist tuvastasime harpagosiidi hobuste plasmas ja see saavutas maksimaalse kontsentratsiooni tund pärast manustamist,“ ütles Zitterl-Eglseer. „Seda oli võimalik tuvastada pärast manustamist üheksa tunni jooksul.”

Ta lisas, et maksimaalne plasmakontsentratsioon oli 1. uuringus 25,59 ng/ml ja 2. uuringus 55,46 ng/ml, mis jõudis maksimaalse kontsentratsioonini tunni jooksul pärast manustamist.

 „Et põletikuvastane ravim oleks pikaajaliseks raviks sobiv, on soovitav, et seda oleks võimalik kiireks toimeks manustada suukaudu, et sellel oleks pikaajaline toime, hea ravitoime ja et puuduksid kõrvaltoimeid või oleks neid vähe, ”ütles Zitterl-Eglseer. „Farmakokineetiliste parameetrite mõistmine aitab meil neid tegureid määrata. Teades, kuidas keha - antud juhul hobuste keha - ravimile reageerib, saame seejärel kasutada in vitro testide ja kliiniliste uuringute andmeid annustamisskeemide väljatöötamiseks ja kliinilise ravi informatsiooni saamiseks. "

Uurimisrühm ei leidnud tõendeid harpagosiidi sekundaarsest metabolismist maksas. Selle kiire imendumine vereringesse näitab ka seda, et sellel on tõenäoliselt hobustele kiire mõju, ütles Zitterl-Eglseer.

Ja "meie uuringus ei põhjustanud hobuste harpagosiidi ekstraktiga ravi kliiniliselt tuvastatavaid kõrvaltoimeid, nagu seedetrakti ärritus," ütles ta.

Üha rohkem in vitro uuringuid on kinnitanud kriipiva saatanaküüne põletikuvastaseid, antioksüdatiivseid ja analgeetilisi omadusi, kuid autorite teadmiste kohaselt oli see uuring esimene, mis tõi välja olulised harpagosiidi farmakokineetilised andmed. Nad jõudsid järeldusele, et „kriipiv saatanaküüs on ohutu ravim ja suukaudsel manustamisel hästi talutav“, ütles Zitterl-Eglseer.

Uuring „Harpagosiidi farmakokineetika hobustel pärast kriipivasaatanaküüne(Harpagophytum procumbens) ekstraktiintragastraalset manustamist” avaldati ajakirjas „Journal of Veterinary Pharmacology and Therapeutics“.

Autorid : Jill Griffiths ja Karin Zitterl-Eglseer, AoUnivProf, MagPharm, DrRerNat

ORIGINAAL