Ninakapsli asetuse mõju pea fastsia- ja närvide dünaamikale

Mis on Fastsia?
Sidekirme ehk fastsia on elastne võrkjas sidekude, mis katab meie (ja ka hobuste) kehas kõikelihaseid,
luid ja siseorganeid. See ka ühendab kehas kõiki kudesid ja organeid. Näiteks naha lihastega,
lihased kõõlustega, kõõlused luuümbrisega ja luuümbrised luudega. Lihase normaalseks
funktsioneerimiseks peab fastsia saama vabalt liikuda, kui see liikumine on pärsitud ei saa lihas
korralikult tööd teha. Fastsia liikumise takistamine toob endaga kaasa fastsia kohatise kõvastumise,
paksenemise või dehüdreerumise, põhjustades lihaspingeid ja valusid.

Ninakapsli asetuse mõju pea fastsia- ja närvide dünaamikale.

14-15 novembril 2018 a. toimus Saksamaal Berliinis järjekorras viies Fastsia Teadusliku Uurimuse
Kongress (Fascia Research Congress). Kongressil peeti erinevaid kõnesid ja esitati praktilisi
demonstratsioone nii inimmeditsiini kui veterinaaria teadusliku uurimustöö ja taastusravi
valdkonnas.

Teiste käsitletud teemade seas tõusis esile üks, mis võiks huvi pakkuda ratsutajatele, kes kasutavad
treeningus ninakapsleid. Loeng pealkirjaga „Ninakapsli asetuse mõju pea fastsia- ja närvide
dünaamikale“ leidis aset Fastsia Teadusliku Uurimuse Kongressil veterinaariateemaliste esitluste seas
14. novembril.

Uurimus keskendus ninakapsli mõju tuvastamisele hobuse pea fastsiale ja näonärvidele ning
tutvustas uut infot seoses ninakapsli surve ja asetusega. Uurimuse läbiviijateks olid soomlastest
füsioterapeudid Tuulia Luomala ja Mika Pihlman koostöös Rikke M. Schultziga (DVM*, RMS Equine Practice, Taani) ja Vibeke S. Elbrondiga (DVM, assisteeriv professor tervise ja meditsiiniteaduste teaduskonnas Kopenhaageni Ülikoolis, Taanis).

Uurimuse läbiviimiseks kasutati surnud hobuse pead. Peale tekitati tugev surve kolmes kohas, kus
tavaliselt asuvad hannoveri kapsel (ning ka ristkapsel) ja inglise kapsel nii tava- kui kangvaljastuses, et uurida nende mõju näo närvidele ja fastsiale.

Järgneva mõistmiseks on väga oluline teada, et hobuse näo närvid jagunevad pealmisteks ja
alumisteks põskmisteks harudeks. Need närviharud jooksevad mööda põsesarnaluud ning ühenduvad
mälumislihase fastsiaga.

Kapslite poolt avaldatud surve vähendab närvide liikuvust ja fastsia elastsust juhul, kui surve on
suunatud närvisõlme kohale, alla või isegi närvisõlmest suhteliselt kaugele. Kapsli madal asetus (1) on hobusele enim survet avaldav, kuna takistab fastsia liikumist ja võib närvile isegi otsest survet
avaldada. Sellist survet avaldavad nii hannoveri kapsel kui ka ristkapsel, mis on tihti kasutusel noortel hobustel.

Kapsli kõrge asetus (3), mida võib näha kangvaljastusega, kus lai kapsel puutub kokku põsesarnaluuga tekitab samuti närvide ja fastsia liikumisel probleeme ning põhjustab hobusele ebamugavust. Inglise kapsli kõige laialdasemalt levinud asetus (2) mõjutab näonärve ja fastsiat kõige vähem.

Uurimusest tuli ka välja, et pinge mälumislihases ja kõrvade piirkonnas mõjutasid pea fastsiat ja
närvisüsteeme. Seega tuleb tähelepanu pöörata otsmikurihma pikkusele, kuna ka sel on
närvisüsteemile oluline mõju. Närvisüsteem koosneb paljudest erinevatest osadest ja pinge ükskõik
millises fastsia osas mõjutab närve erinevatel tasanditel.

Igal hobusel peab olema valjastus, mille iga osa on sobitatud just konkreetsele hobusele. Tagatud
peab olema piisavalt lõtv kapsel ja õige pikkusega otsmikurihm, mis ei avalda peale survet.
Uuringu tulemused näitasid, et kõigist kolmest asetusest tekitas madal kapsel enim probleeme
fastsia ja närvisüsteemi normaalsel talitlemisel.

Tõlkis Minna-Mari Reivart

Originaaltekst: Niina Kirjorinne- Pildid: Tuulia Luomala ja Mika Pihlman
*DVM- Doctor of Veterinary Medicine (e k veterinaararst)

ORIGINAAL