Hein on sama väärtuslik kui kuld

Kas ka Teie olete tundnud muret, kuidas sellel talvel oma hobuseid heinaga varustada? Soovituslik on vähemalt 1,5 kg heina hobuse iga 100 kg kehakaalu kohta päevas. See teeb ühe 600 kg kaaluva soojaverelise kohta 9 kg heina päevas. Kuid milleks selline kogus üldse vajalik on?

• See soodustab mälumist ja mälumisaktiivsust ning sellega seotud süljevoolust

• Soolestiku mikroobid saavad seeditavast toorkiust piisavalt toitaineid

• Kogu soolestiku peristaltika ergutamiseks

• See aitab hästi igavuse vastu

Ekstreemselt kuiva suve tõttu on hea hobusehein defitsiitne kaup. Paljud hobuseomanikud pidid juba suvekuudel andma hobustele osaliselt söödaks esimesest niitmisest saadud heina, mis tegelikult oli mõeldud talvekuudeks. Teine ja kolmas niitmine jäid põua tõttu enamasti üldse ära. Seetõttu on hein vägagi nõutud kaup, mida on nüüd turul saada vähe ja kalli hinnaga.

Kogu Põhja-Euroopas valitseb söödapuudus. Kellel veel midagi on, müüb seda sageli pöörase hinnaga. Heinast on saanud ihaldatud kaup, mille eest vahepeal astronoomilisi summasid makstakse.

Kuid mida saaks teha, kui heina on napilt, millised on alternatiivid?

Heina minimaalset kogust 100 kg hobuse kehakaalu kohta ei peaks ega tohiks vähendada.

Esmalt kõige olulisem:

Heina minimaalset kogust 100 kg hobuse kehakaalu kohta ei peaks ega tohiks vähendada. See on oluline seedimise funktsioneerimiseks, peale selle on hobustel nii mõneks ajaks tegevust. Pöörake söötmise ajal tähelepanu sellele, et heina ei läheks raisku. Andke heina päevas mitu korda väikeste portsjonite kaupa ette, siis tallatakse seda vähem jalgade alla. Samuti hoolitsege selle eest, et väljas olevas söötmiskohas oleks kindel ja kergestipuhastatav aluspind ning söötmiskoht oleks vihma eest kaitstud. Kasutades söötmiseks heinavõrku või sõime väldite samuti tarbetut raiskamist.

Osa päevasest heinaportsjonist võib asendda kõrgekvaliteedilise põhuga. Põhu proteiinisisaldus on madal, kuidainesisaldus aga kõrge. Liigne põhuga söötmine võib siiski põhjustada kõhukinnisust ja koolikuid, päevas ei tohi põhu osakaal ületada 0,5 kg iga 100 kg hobuse kehakaalu kohta. Kui põhku kasutatakse ka allapanuks, ei tohiks seda lisaks veel söötmiseks kasutada. Kui asendate söötmisel osa heina põhuga, kontrollige, kas Teie hobune saab piisavalt energiat ja mineraalaineid.

Kui lisaks heinale napib ka kvaliteetset põhku, võib anda ka lisaks kõrge struktuurse sisaldusega või kiudaineterikast sõimesööta.

Esikohal on meie:

Struktur Mix. See müsli sisaldab peamiselt lutserni ja odrapõhku, on vähese proteiinisisaldusega (59 g seeditavat toorvalku) ja annab vähe energiat (9,8 MJ seeditavat energiat). See müsli on seega rikkaliku struktuuriga ja Teie hobune võib ka väikest kogust seda segu saades pikalt sõime juures aega veeta. Kõrge struktuurne sisu ergutab mälumist ja aktiveerib süljevoolust ning kergendab seeläbi ka seedimist ning toitainete omastamist. 1 kg Struktur Mix`iga saab tõesti asendada 1 kg heina.
TOOTE INFO

EMH Heu Cubes, seda pakutakse kui täielikku heinasendajat. Läbi lepinguliste põllumajandustootjate garanteerime me säästva saagikoristuse ja -töötlemise ning optimaalse rohukvaliteedi. Vastavalt regulaarselt võetud pinnaseproovidele lisatakse heinamaadele süstemaatiliselt toitaineid ja neid maid majandatakse  hobuste spetsiifilisi vajadusi arvesse võttes. Nii ei tõrjuta liigse väetamisega taimeliike lihtsalt välja, vaid eesmärgiks on saada liigirohke segu. Seedimise toetamiseks ja toitainete paremaks omastamiseks organismis täiendatakse heinakiudusid Eggersmann Microherbs`iga (EMH). Sellega pidevalt söötes paraneb eeldatavalt hobuste üldine seisund ja suureneb vitaalsus. 1 kg EMH Heu Cubes´i asendab 1 kg heina.
TOOTE INFO

EMH Struktur Getreidefrei(teraviljavaba struktuur). See kergeltseeditav terviklikku toorkiudu sisaldav sööt on tegelikult välja töötatud ainevahetushäirete all kannatavate või tundliku seedimisega hobustele. 21%-lise kiudainesisalduse tõttu võib aga ka selle söödaga asendada osa heina. See on madala tärklise- ja suhkrusisaldusega ning ei koorma ainevahetust, kõrge toorkiu osakaal toetab jämesoole mikrofloorat. Päevalilleseemned ja riisikliid annavad asendamatuid rasvhappeid. Lutsern on väärtuslikuks proteiiniallikaks ja seega ideaalne, et keha aminohapetaga varustada.
TOOTE INFO

Mõistlik alternatiiv.

Kas oleks võimalik ka natuke soodsamalt, küsite Te? Jah, ka see on võimalik.

Selleks sobivad väga hästi näiteks pelletitooted, sest pelletitel on reeglina oluliselt kõrgem kiudainesisaldus kui müslitoodetel.

Need ei ole tingimata abiks mälumisel, kuid abistavad soolemikroobe nende töös.

Horse & Pony täisterapelletid. See on ballastaineterohke ja kergesti käsitletav segatoit kõikidele hobustele, kes heinamaal või tallis alati ainult proteiinivaest lisatoitu saama peavad. Kas lisaks olemasolevale sõimeratsioonile või heina/silo ja põhu kiudaineratsiooni täiendusena: Horse & Pony täisterapelletid on jämedalt purustatud, osaliselt hüdrotermiliselt lagundatud teraviljaga ja pakuvad vitamiini-, mineraalide- ja mikroelementiderikast lisasööta, mida hobused meelsasti söövad.
TOOTE INFO

Andrea Everding
Hobuste toitumisalane spetsialist, sertifitseeritud veterinaar ning loomahomöopaat. 
Eggersmann Team

GLÜKOOSAMIINist

GLÜKOOSAMIIN ON OHUTU CUSHINGI SÜNDROOMIGA, HOBUSTE METABOOLSE SÜNDROOMIGA, LAMINIITI PÕDEVATE JA RASVUNUD HOBUSTE PUHUL!

Müüt, et teatud hobuseid ei tohiks glükoosamiiniga sööta selle suhkruks muutmise tõttu, on endiselt paljudes hobusekasvatuse ringkondades laialt levinud!

See ei ole uus teave ja sellest kirjutasid ajakirjas Journal of the Chemical Society rohkem kui 100 aastat tagasi James Colquhoun Irvine ja Alexander Hynd. Seega otsige internetist „glükoosamiini muutumine glükoosiks“ või „glükoosamiin ja insuliin“ ning leiate mõningast teavet. Tõlgendamine on teine asi ja see on koht, kus mõnede hobuseomanike antav „populaarne“ nõu läbi kukub.

1. Kogu glükoosamiin ei muutu suhkruteks! Tegelikult muutub glükoosiks vaid väike osa. Anderson jt (2005) hindasid, et 75 kg inimese puhul suurendaks 1,7 g suukaudse glükoosamiini tarbimine (ligikaudu 11g 500 kg hobuse puhul) vere glükoosisisaldust kõige rohkem 0,06 mmol/l või 1% võrra, st see on vaevu mõõdetav!
2. Isegi kui KOGU glükoosamiin ühislisandis 10 g soovitatavas päevases annuses 500 kg kohta muutuks glükoosiks (ja nii ei juhtu), oleks selle tulemuseks 10 g glükoosi, mis on 2 teelusikat! Kui võtame näiteks tavalise heina, mille vees lahustuvate süsivesikute sisaldus (suhkrusisaldus) on 150 g/kg, siis oleks 10 g glükoosi võrdne ligikaudu 67 g heinaga – kõige rohkem 1 või 2 suutäie heinaga!
3. Paljud uuringud, mis näitavad seost glükoosamiini ja insuliini düsregulatsiooni vahel, on kas a) eraldatud rakkudes, b) kasutavad ebanormaalselt suuri annuseid, c) vigased. Pham jt (2007) rõhutavad, et „glükoosamiini kasutatakse laialdaselt osteoartriidi raviks, mis on nii rasvumise kui ka II tüüpi diabeediga [insuliinitundlikkus] seotud haigus“. See on suur punane lipp. Haigus, mille puhul inimesed glükoosamiini võtavad, on haigus, mida seostatakse ka insuliinitundlikkuse ja rasvumise suurenenud riskiga. Öelda, et glükoosamiin põhjustab insuliinitundlikkust või rasvumist, on põhjuse ja tagajärje segiajamine. Tavaline viga.

Seega kas glükoosamiin on hobustele ohutu? Isegi laminiidiga loomadele? Rasvunud hobustele? Cushingi sündroomiga hobustele? Jah!

Allpool on mõni tsitaadid Andersoni jt ülevaatest (2005).

• „Suurte glükoosamiini annuste suukaudne manustamine ei avalda dokumenteeritud mõju loomade glükoosi ainevahetusele.“
• „Kõrvaltoimed olid märkimisväärselt vähem levinud glükoosamiiniga kui platseebo või mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega (NSAID).“
• „Meie kriitilise hinnangu järgi on glükoosamiin praeguste kasutustingimustega ohutu ega mõjuta glükoosi ainevahetust.“

Salazari jt (2014) hiljutisem ülevaade kinnitas ka, et „[...] inimeste puhul on endiselt vähe tõendeid diabetogeneesi [st insuliini düsregulatsiooni] glükoosamiiniga toetamise kohta ning praegu tuleks seda seost pidada ainult teoreetiliseks võimaluseks.“

Autor Dr David Marlin
ORIGINAAL

Suhkru kogunemine rohus võib hobuseid kahjustada

Toitumise uurimise ringkondades nimetatakse karjamaadelt pärit rohtu "roheliseks arstiks" (Dr Green).

Vanasti kirjutasid loomaarstid sageli seda „ravimit“ hobustele siis, kui täpset haigust või diagnoosi oli keeruline kindlaks teha. Viimastel aastakümnetel on ilmseks saanud, et need vanad tegijad olid õigel teel. Karjamaadelt pärit rohi paistav „ravivat“ paljusid tervisehädasid.

Viimasel ajal on teadlased siiski paljastanud et nn roheline arst ei pruugi siiski kõigi hobuste jaoks parim ravim olla. Teatud kasvutingimuste korral võivad tavalised karjamaataimed sisaldada küllalt suhkrut, et tekitada ainevahetuse probleeme hobustel, kes on tundlikud süsivesikute suhtes.

Fotosünteesi nimelise protsessis kaudu kasutavad taimed päikesevalgust, et toota süsinikdioksiidist ja veest suhkrut ja hapnikku. Öö jooksul toimub taimede respiratsioon, mis muudab kütusemolekulid nagu suhkru energiaks, mis toetab nende kasvu. Seepärast on suhkur oluline taime normaalseks arenguks.

Normaalsetel tingimustel on suhkru tootmine ja tarbimine sarnasel tasemel ning taimestruktuuris säilitatakse vähe liigset suhkrut. 

Kui aga fotosüntees ületab respiratsiooni, kogunevad taimesse suhkrud. Respiratsioon aeglustub, kui taimed kogevad stressi mõne sellise olulise ressursi piiratuse tõttu, mida neid kasvamiseks vaja on (nt vesi või mõni oluline toitaine). Sellistel juhtudel ladustavad teatud taimed suhkrut fruktaanina, et see oleks kasvuks saadaval, kui ressursse on piiratud koguses. Seetõttu saavad põuda kogenud taimed sageli oma värvi ja kasvutempo pärast vihma kiiresti tagasi.

Kõik taimed ei kogu fruktaani. See toimub mitmete jaheda hooaja rohtude puhul, mis on külvatud hobuste karjamaadele, näiteks luste, harilik kerahein, karjamaa-raihein ja aruhein, kuigi tasemed võivad sortide lõikes erineda.

Fruktaani indutseeritud laminiit. 

Kõik hobused peaksid tasapisi kohanema lopsakate karjamaadega. Aeglaselt kiirelt kasvaval karjamaal olemise aega suurendades saab suurema tõenäosusega vältida hobuste seedetrakti ja ainevahetuse häireid. Kui hobune või poni on varem laminiiti põdenud, võib karjamaal olemine olla ranged piiratud või selle võib toitumisest üldse välja jätta, sõltuvalt loomaarsti soovitusest.

Põua ja külma tõttu stressi alla sattunud lopsakatel karjamaadel või rohumaadel karjatamine võib viia tõsiste terviseprobleemideni, millest kõige tõsisem on laminiit. Erinevalt paljudest teistest suhkrutest ei saa fruktaane ensümaatiliselt lagundada ning seega ei seedita neid peensooles ja need jõuavad alumisse peensoolde, kus seal olevad mikroobid neid kääritavad. Fruktaani kiire kääritamine alumises peensooles põhjustab lenduvate rasvhapete ja piimhappe tootmise tõttu soovimatuid muutusi pH-s. Alumise peensoole mikroobid on haprad ja ei pruugi pH kiire langemisega adekvaatselt toime tulla. Mikroobide ulatuslik suremine põhjustab sageli laminiidi vohamist. Laminiidi ägedus sõltub mitmest tegurist nagu tarbitud fruktaani kogus ja üksikute hobuste tundlikkus.

Fruktaaniga seotud subkliiniline atsidoos. 

Veel üks fruktaani liigse tarbimise komplikatsioon on subkliiniline atsidoos. Subkliinilise atsidoosi mehhanism sarnaneb laminiidi omaga, kuid on üks oluline erand. Ühe olulise vahejuhtumi asemel, mille tulemusel tekib alumise peensoole ulatuslik häire ja saab algusel laminiit, on subkliinilise atsidoosiga hobustel krooniliselt madala pH ja kõrgemad piimhappe tasemed. Kuigi neil ei pruugi tekkida täielik laminiit, tunnevad nad nii suurt ebamugavust, et see võib negatiivselt mõjutada käitumist, tulemusi ja üldist tervist. Kroonilise subkliinilise atsidoosiga hobustel on alumise peensoole tõsiste häirete tekkimise kalduvus.

Ravivõimalused. 

Subkliinilise atsidoosi õige ravi (eriti laminiidi tekkimise kalduvusega hobuste puhul) on loomade heaolu otsustav tegur. Üks ravivõimalus hõlmab hobuse väljalaskmist ajal, mil fruktaani kontsentratsioonid on taimedes arvatavasti kõige madalamad, kuigi see sõltub mitmetest teguritest. Üldiselt on fruktaanitundlike hobuste karjatamiseks kõige ohutum aeg varahommikul pärast ööd, mil temperatuur ei langenud alla 4 °C (40 °F).

Nende hobuste kõige ohtlikum karjatamise aeg on arvatavasti hiline pärastlõuna või varane õhtu, kui eelmisel ööl langes temperatuur alla 4 °C. Isegi mõõdukas teraviljakogus koos kõrge fruktaani tarbimisega võib alumise peensoole häirete tõenäosust suurendada.

Kui hobune on kõigilt karjamaadelt kõrvale jäetud, on järgmine loogiline söödaallikas kvaliteetne muruhein. Selline toitumise korrigeerimine kõrvaldab suurema osa võimalikest probleemidest. Ainsaks erandiks on äärmiselt tundlikud hobused, kelle puhul võib teatud heinte fruktaanisisaldus probleemide tekitamiseks piisav olla.

Loomaarsti ja hobuste toitumisspetsialistiga tiheda koostöö tegemine võib olla parim viis otsustamaks, kas hobusel on fruktaaniga seotud probleemide tekkimise oht. Need spetsialistid võivad aidata valida ravikava, mis aitab hobuse ohust välja.

ORIGINAAL