Hobuse pesemine: mis võib valesti minna?

Suvi on lõpuks saabunud ja võistlushooaeg täies hoos. Kuna temperatuurid tõusevad, tekib sul mõte pesta oma hobust. Milline neljajalgne ei naudiks mullivanni eriti suure vahukogusega?

1. Millest alustada, kui turul on üüratu hulk pesemistooteid? On tooteid varssadest hallide hobusteni välja, lubadusega, et su mudane poni lööb särama nagu Valegro.
2. Šampooni ja pesemisharjaga varustanuna seod oma kukununnu hobuse kinni, otsid vooliku välja ja paned vee jooksma - sellesama vooliku, mida su hobune on aastaringselt näinud, millega kastetakse heina ja pestakse jalgu- kuid ühtäkki on voolik muutunud hobusööjaks hiigelmaoks ja hobune ei püsi enam paigal.
3. Samal ajal, kui te mõlemad sooritate järgmise kümne minuti jooksul eriskummalist tantsu, mõistab su hobune, et kui ta seisab vooliku peal, jääb vesi kinni. Ajal, mil sina uurid kraani, et välja selgitada vee seiskumise põhjust, astub hobune vooliku pealt kõrvale ja sa saad salvetäie vett otse näkku.
4. Kui oled lõpuks asjadega jõudnud nii kaugele, et hobune seisab rahulikult üleni vahusena (sina soovid, et sul oleks tuukriülikond seljas), otsustab päike teha lõunauinakut. Vaheaeg väga värisevale ja kurva pilguga hobusele.
5. Kui lähed kümnenda veeämbri järele, hakkad kahetsema lõputuid seebimulle, mis jätkuvalt tõusevad su hobuse karvadest, samal ajal meeleheitlikult loputades.
6. Säravalt puhas ja (lõpuks) kuiv, nõjatud vastu posti, et imetleda oma töö tulemust ning on aeg viia hobune koplisse tagasi. Sa talutad ta viimasest mudaaugust mööda, veenad teda porgandi abil seda ülejäänud päeva ignoreerima ning lased hobuse lahti. Väravani jõudes pöörad ringi, et heita viimane pilk oma armastatud, säravale ponile, kes sammub sihikindlalt ohutsooni poole- ja enne kui jõuad kolmeni lugeda, oled sa laigulise uhke omanik.

Tõlgitud Horse & Hound internetiajakirjast

Nõuandeid esimeseks kopeldamiseks kevadel

Kevad läheneb ja koplites kasvab rohi mühinal. Enne, kui lasete oma hobuse värsket rohelist nautima, tuleks endale mõned asjad meelde tuletada, et vältida probleeme.

Kopeldamisperioodi alguses sisaldavad värsked rohttaimed suures koguses valku ja energiat, kuid vähe toorkiudu. Liiga järsu söödamuutuse puhul, nt. Kui hobused lasta kohe mitmeks tunniks värskele karjamaale, võib soolebakterite talituse tasakaal häiruda. Talveperioodil tallipidamisel tekkinud bakteriaalne keskkond saab ühtäkki täiesti uued ülesanded tänu värskele rohelisele. Järelikult peavad eelkõige pime- ja jämesool kohanema uue olukorraga ja hakkama moodustama baktereid, mis saavad sellega hakkama.Kui üleminek toimub liialt järsku, on oht kõhulahtisuse, roojavedeliku, koolikute ja laminiidi tekkeks.

Põhimõtteliselt peaks üleminek koplielule toimuma kõikide hobuste puhul ühtemoodi. Hiljem ei ole vahet, kas hobused elavad ööpäevaringselt väljas või saavad koplimõnusid vaid mõningaid tunde nautida - oluline on järk- järguline söödamuutus.

Söötmissoovitus:

• Harjutage oma hobust aeglaselt värske rohuga ja pikendage järk- järgult kopeldamisaega. Alustage lühikeste 10- minutiliste ajavahemikega, eelistatult nööri otsas. Nii on Teil võimalik takistada ka neid hobuseid liiga palju söömast, kellele hakkab kevad pähe.
• Kuna alguses on rohu toorkiu sisaldus väga madal, siis tagage kindlasti piisav kogus heina ka koplis.
• Sobitage põhi- ja jõusööda ratsiooni; võimalik, et jõusööda kogust tuleb vähendada. Ärge manustage jõusööta enne kopeldamist - vastasel korral on oht, et tekivad väärtoitumus ja liigne mao täituvus. Andke umbes pool tundi enne kopeldamist koresööta.
• Neile hobustele, kes pärast harjumisperioodi jäävad vabapidamisele, pakkuge kindlasti lakukivi või mineraliämbrit, kuna sõltuvalt asukohast võib muidu tekkida mineraalide, mikro- ja makroelementide puudus. Samuti on võimalik individuaalselt sööta mineraale. Kopeldamiseperioodil saavad hobused piisavalt karjamaalt vitamiine.
• Energiapuudujääki kopeldamise ajal on võimalik tasakaalustada jõusöödaga, millele ei ole lisatud vitamiine.

Andrea Everding
artikkel ilmus veebiajakirjas www.ridersdeal.com