Hobuse söögiisu tõstmine

Kui muidu näljane hobune jätab kaera künasse või ei tundu heina vastu huvi tundvat, on see põhjus muretsemiseks ja koheseks veterinaariga konsulteerimiseks. Kuid kõik hobused ei ole isukad sööjad; mõned on äärmiselt nõudlikud. Hobust sööma sundida on suhteliselt võimatu, kui ta seda ise ei taha, kuid siiski on võimalik tõsta tujuka hobuse söögiisu. Kui hobune ei taha terve päeva ratsiooni süüa kahe söötmiskorraga, võib olla abiks söödakoguse jaotaminine mitmeks osaks.
Hobusel võib söögiisu kaduda mitmel põhjusel. Veterinaar saab välistada kõik meditsiinilised põhjused nagu palavik, koolikud, külmetus, kõhukinnisus või probleemid hammastega. Uuringud on näidanud, et greliini tase (hormoon mis stimuleerib näljatunnet) väheneb pärast lühikest ja intensiivset treeningut. Lisks esineb 90% võidusõidu- ja 60% töös olevatest vabaajahobustel maohaavandeid, mis võivad põhjustada kõhuvalu ja vähenenud söögiisu. Üldised stressitaseme tõstjad nagu keskkonnamuutus, laadimine, karjast eraldamine ja palav, niiske ilm võivad kõik mõjutada söögiisu langust ja sööda vähenenud vastuvõtmist. Maohaavanditega hobuseid tuleks esmalt ravida ning seejärel manustada neile kliiniliselt testitud preparaati, et vältida uute haavandite teket. "Kui sul on pirtsakas sööja ilma meditsiiniliste näidustusteta, aitab vahel sööda muutmine," leiab Catherine Withehouse, MSc, Kentucky Equine Research (KER) toitumisspetsialist. „Oled sa kunagi söönud päevast päeva sama toitu? See muutub igavaks. Ka hobustele. Järk- järgult uue sööda tutvustamine tekitab hobuses huvi ja tahtmist süüa,” sõnas ta. Evolutsiooni käigus on hobused arenenud, süües väikeseid koguseid korraga terve päeva vältel. Kui hobune ei taha kogu söödaratsiooni süüa kahe söötmiskorraga, aitab ratsiooni jaotamine mitmeks väiksemaks söötmiskorraks, mida söödetakse mõnetunniste vahedega. See peaks julgustama sööma. Raskematel juhtudel võib loomaarst soovitada söögiisu stimuleerivaid preparaate, näiteks steroide. Siiski ei toimi sellised ravimid pahatihti. Benzodiazeptine sisaldavad preparaadid võivad lühiajaliselt suurendada söögiisu, eriti arglike hobuste puhul, kuid nende manustamine ei ole üldiselt tänu võimalikele negatiivsetele kõrvaltoimetele soovitatav. Lisaks manustatakse tihti B- vitamiini söögiisu tõstmiseks, kuid selle positiivne mõju on hüpoteetiline ja tõendusmaterjale napib. Mõned lihtsad hooldusnipid võivad aidata julgustada hobust sööma. Kuuma ilmaga aitab jahe dušš hobusel end paremini tunda ja tänu sellele julgustada sööma. Kui hobune on raskes töös, võib lühiajalisest koormuse vähendamisest olla kasu. Sõbra lähedus, vaheldus ja puhkus ning keskkonnast tulenevate ärritajate vähendamine aitavad hobusel ennast paremini tunda ja tõsta söömistahet. Kui hobune enam ei söö, konsulteeri koheselt veterinaarida. Vaata üle hobuse keskkond ja eemalda ärritajad ning jaota ratsioon mitmeks väikseks portsioniks.

ORIGINAAL

Aitäh, Triin, tõlke eest.

Hobuse söötmine enne treeningut: mida ja millal sööta?

Oluline teada!

Teemakohane uurimus on läbi viidud KER'is.

Kas minna trenni täis või tühja kõhuga?

Kolme eksperimendi käigus uuriti, kuivõrd heina söötmine koos teraviljaga ja ilma mõjutab täisvereliste hobuste glükeemilisi ja hematoloogilisi protsesse puhkefaasis ja simuleeritud võistlussituatsioonis. 

Esimese katse käigus uuriti, kuidas koresööda manustamine koos teraviljaga mõjutab vereplasma näitajaid ja vee tarbimist. Teise katse käigus tehti kindlaks, kuidas nimetatud muutused mõjutavad sooritusvõimet. Kolmanda katse käigus selgitati välja, kuidas koresööt üksinda mõjutab koormusega toimetulekut. Tulemusena selgus, et söömisaeg mõjutab glükeemilisi protsesse, plasmaproteiini ja vee tarbimist pärast söömist. Vabalt kättesaadav hein vähendas plasma mahtu 9% võrra. Paastunud hobusetel tootsid pärast treeningut vähem laktaati kui need hobused, kellele söödeti teravilja. Südamelöögi sagedus erines mõlema grupi puhul oluliselt. Ainult koresööda söötmine enne treeningut mõjutas glükeemilisi protsesse ja insuliini taseme muutust pärast treeningut oluliselt vähem kui teraviljarikas sööt. Koresööt ei mõjutanud vabade rasvhapete kättesaadavust. Uurimus näitas, et enne treeningut ei tohiks sööta teravilja. Väikestes kogustes hein ja haljassööt ei mõjuta olulisel määral sooritust ja stimuleerivad sülje tootmist, mis aitab säilitada seedekulgla tasakaalustatust.

ORIGINAAL

Aitäh tõlke eest, Triin

Loe ka SIIT põhjalikku ingliskeelset artiklit

Elekrolüüdid hobustele

Electrolytes Vital sporthobustele
Mitmed hobuseomanikud on küsinud endalt, miks ei lisa söödatootjad sporthobuste söödale elektrolüüte? Joe Pagan, Ph. D. ja Kentucky Equine Research (KER) asutaja ja omanik sõnul on sellele õigustatud küsimusele lihtne vastata.
Kui kord valida kõrgekvaliteetne elektrolüüt, peab seda söötma koguses, mis vastab eritatud higi kogusele.
„Hobuse energiavajadus püsib pideva töö juures sama, kuid higi kogus muutub sõltuvalt ilmast, töö intensiivsusest ja teistest asjaoludest. Hobuseomanikud peavad olema võimelised sobitama elektrolüütide kogust vastavalt eritatud higi kogusele“, seletas Pagan. Peamised küsimused on Pagani sõnul, milline toode on parim ning kui palju elektrolüüte peaks manustama. Toote valikul propageerib Pagan lihtsust. „Vali soolane elektrolüüt. Paljud elektrolüüdid on täis suhkrut. Hobused armastavad neid, kuid need ei sisalda palju elektrolüüte“, sõnas ta. „Loe sisaldust, leia üks, mis sisaldaks naatriumi, kloori ja kaaliumi. Kui kord on leitud sobiv kõrgekvaliteetne elektrolüüt, peab seda söötma kogusele, mis vastaks eritatud higi kogusele. „Kui sul on hobune, kellega töötad ja väljas on palav ja ta higistab palju, nii et higi voolab, vajad palju elektrolüüte. Kui hobune ei higista tugevalt vaid ainult aurab veidi pärast trenni, on vajalik väiksem elektrolüütide kogus“, sõnas ta. Kuna higistamine ei ole päevast päeva sama, seletas Pagan, määravad töö intensiivsus ja ilmaolud vajaliku elektrolüütide koguse. See kõikumine hoiab elektrolüüdid söödakotist eemal, samas kui nad on hobuse sooritusvõime jaoks oluline lisand. Hästi koostatud elektrolüüdi tooted nagu Restore SR ja Restor Paste annavad hobusele peamisi elektrolüüte. Viimaste aastate jooksul on elektrolüüdi tehnoloogia oluliselt arenenud ja Restore SR sisaldab autoriõigusega kaitstud aeglase imenduvuse mehhanismi mis lubab naatriumil imenduda järk-järgult seedetrakti nii, et ta oleks pidevalt kättesaadav. Kui naatriumi manustatakse aeglaselt pikema aja vältel, suudab keha seda paremini säilitada ja kasutada. Võistlushobused nagu takistussõidu ja galopi hobused saavad suurimat kasu Race Recoverist, mis annab sihipärast elektrolüütide lisandit intensiivse töö puhul, toetades taastumist raskest tööst. Austraalia hobuseomanikud peaksid kasutama Restore’i ja Restore Paste’i.


Aitäh, Triin, tõlke eest.

ORIGINAAL

Võistlushobused saavad kasu kõrge energiasisaldusega söödast

Võistlushobused vajavad päevas rohkem kaloreid kui vaba- aja või kerges töös olevad hobused. Need lisakalorid manustatakse hobustele üldjuhul kontsentraatidena. Rootsi teadlased soovitavad lisada söödaratsioonile kõrge energiasisaldusega sööta, et katta võistlushobuste kalorivajadust. 

„Võistlushobusstel on suurem risk seedekulgla haavanditesse haigestuda ja ka käitumishäired on kergemad tulema kui vaba- aja hobuste puhul ning mõnedel juhtudel võivad kontsentraadid neid seisundeid raskendada või kergendada“, seletas Kathleen Crandell, Ph.D., Kentucky Equine Research‘ ist (KER). Nende potentsiaalsete probleemide tõttu on mõned hobuseomanikud hakanud kasutama ainult koresööta võistlushobuste ratsioonis.

Teadlaste sõnul võib ainult koresöödast koosnev võistlushobuse ratsioon alandada lihaste glükogeenisisaldust võrreldes nende hobustega, kellele söödetakse traditsioonilist tärkliserikast sööta. Glükogeen on salvestatud suhkur, mida lihased vajavad tööks. 

Testimaks hüpoteesi, et võistlushobused suudavad saavutusi tuua kõrge energiasisaldusega koresööda baasil, söödeti võidusõiduhobustele kahe aasta vältel kõrgekvaliteetset silo. Hobuseid jälgiti kas kontrollitud treeningkava alusel või programmis, mille puhul treeningdistantsi vähendati 30% võrra ning jälgiti erinevaid parameetreid.

Uuringu peamised tulemused olid järgmised: • Hobused kasutasid 1,7- 2,6% kehakaalu kuivainet kui neile anti piiramatus koguses sööta. • Kahe grupi vahel ei täheldatud erinevusi kehamõõtude osas (nt. Pika seljalihase paksus või rasvasisaldus) • Kehamassiindeks püsis vahemikus 4,8 ja 5,1 ning • Lihaste glülogeenisisaldus oli mõlema grupi puhul sama
Teadlaste sõnul “kui hooldada hobuseid tavatingimustes ei täheldatud toitumisest tingitud terviseprobleeme ega stereotüüpset käitumist” nende hobuste puhul kes sõid vaid koresööta. Lisaks kirjutasid nad, et “treeningprogramm ei mõjutanud söömust, kasvu, kehamassiindeksit ega lihaste glükogeenisisaldust. Ka ei takistanud ainult koresööda ratsioon lihaste glükogeeni salvestamisvõimet, kasvu ega konditsiooni säilimist ning toetas head toitumisega seotud tervist. 

“Kõik hobused on erinevad ja nende ratsiooni peab koostama individuaalselt, eriti spordis. Kontsentreeritud söödad on midagi enamat kui pelgalt energiaallikad. Nad sisaldavad eluks vajalikke toitaineid nagu proteiinid, vitamiinid ja mineraalid mis on väga olulised nii saavutusspordi kui ka kõigi teiste hobuste jaoks sõltumata kasutusalast ja vanusest“, sõnas Crandell.

Aitäh, Triin, tõlke eest.

ORIGINAAL